Põnevaid kohti avastamas
Meie laager algas 24. mail sõiduga Kundasse, kus esmalt külastasime tsemendimuuseumi. Saime teada, et esimene tsemendivabrik Kundas avati 1870 ja et praegune, töötav tehas AS Nordic Tsement, on neljas tsemendivabrik, ehitatud eelmise sajandi kuuekümnendatel aastatel.
Tutvunud muuseumis tsemenditootmise ajalooga, jätkasime päeva praeguses tehases, et näha tsemendivalmistamise tehnoloogiat. Tänapäeva tööprotsesse jälgitakse ja juhitakse arvutitest.
Pärastlõunal jõudsime ööbimispaika Ojaäärse loodusmajja, mis asus kahe kilomeetri kaugusel Palmse mõisast kauni metsa sees. Siin ootasid meid ees juba matkajuhid ja suundusime metsaretkele. Retkel õppisime tundma ravimtaimi ja nende kasutamist ning meile ohtlikke ehk mürgiseid taimi.
Teist hommikut alustasime ringkäiguga Alexander von Pahleni perekonnale kuulunud Palmse mõisas ja selle imeilusa loodusega ümbruskonnas. Palmse mõisapark ja talveaed on kaunis pärl Virumaal. Talveaias võib näha erinevaid eksootilisi taimi, näiteks banaanipuud.
Söönud maitsva lõuna Palmse kõrtsis, suundusime Oandu looduskeskusesse. Jätkasime Oandu loodusmajas programmiga «Loomade tegutsemisjälgi looduses» ning metsatüüpidest ja pinnamoe kujunemisest, vaigu kogumisest ja kasutamisest. Puuaidas tutvustati erinevaid puuliike ja soovijatel oli võimalus proovida kahemehesaega puid saagida.
Õhtul jalutasime Käsmu mererannas ja tutvusime vanas piirivalve kordonis asuvas Käsmu meremuuseumis rikkaliku esemekoguga.
Kolmas päev algas põneva mererannaprogrammiga Oandus, kus matkajuht näitas ja rääkis meile vetikatest, vees elutsevatest elusorganismidest ning karpidest. Uurisime erinevaid rannakarpe. Pärastlõunal külastasime Sagadi looduskooli ja metsamuuseumi, kus vaatlesime läbi mikroskoobi puulehti, lilleõisi. Meile tutvustati maailmas kasvavate erinevate puude käbisid.
Metsamuuseum kajastab metsa ja puiduga seonduvaid tegevusi, erinevaid väljapanekuid jm. Asjalikke tegevusi jätkub seal terveks päevaks. Matkajuhi saatel tutvusime ka Sagadi mõisahoonega, kus mõni aasta tagasi vändati filmi «Tuulepealne maa». Nägime põnevaid loomasarvi ning unikaalset sarvedest valmistatud mööblikomplekti.
Pealinna-tuuril
Meie algklasside õpilased käisid loodusretkel Tallinna loomaaias. Uudiseks oli väga kaunilt kujundatud ja liigirikas taimestik, lillepeenrad ja kõnniteeääred. Elamusi pakkusid erinevad loomad: kellele kuuekümneaastane krokodill, kellele kirevavärvilised kalad või elevandid, jõehobu või lõbusalt askeldavad ahvid.
Tagasiteel külastasime Tallinna lennujaama. Meil oli hea võimalus läbida turvakontroll ja käia ära lennuväljal, uudistada ühte väiksemat saja kohalist reisilennukit nii väljastpoolt kui ka istuda mõnusalt reisijatoolil ja proovida mängida pilooti.
Kihnut avastamas
Päev algas sõiduga Pärnusse ja jätkus kahe ja poole tunnise laevasõiduga Kihnu saarele.
8. klassi õpilane Veroonika Joosep kirjutab: «Kõige erilisem Kihnu puhul on see, et ta on saar, kus on ilusad ja romantilised rannad ja väga eriline saarele omane taimestik.
Kihnu inimesed on väga erilised, rõõmsad, ja kui kõndida mööda saart ja vaadata ringi, on kohe tunda, et see paik on puutumata tänapäevasest stressist ja närvilisusest. Väga põnev on kihnu keel, millest on raske aru saada ka kõige parema tahtmise juures.
Kõik Kihnu saare naised kannavad rahvusmustrilisi seelikuid ehk körte. Silma jäid Kihnu saarele omased liikumisvahendid, külgkorviga nõukogudeaegsed mootorrattad, mõnel neist korvi asemel puust kast. Sellisega oleks väga tore mööda saart ringi vurada.»
Meie põnevad loodusreisid aitavad tundma õppida kodumaa looduse eripära ja mõista paremini seda, mida targad õpikute koostajad on kaante vahele pannud.
Meie tegevusi rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus, selle kevade loodusõppe tarbeks kulus peaaegu viis tuhat eurot.