Sündimine lääneriiki, suhteliselt rikkasse, vabasse ning rahumeelsesse piirkonda = lotovõit?*

„Enne kui me kujundame oma arvamust põgenikest, tuleb ennast kõigepealt asetada nende kingadesse ning mõtiskleda natuke selle üle, mida üldse tähendab põgenemine ning mida see endaga kaasa toob."

Nii alustas Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatiooni (IOM) poolt korraldatud konkursil „Mina ja Põgenik" enda esseed Kaisa Margus (3. koha võitja Inglise Kolledzist). Kõik, sõltumata vanusest, kes soovivad arutleda sallivuse ja mõistmise, põgenike ja pagulaste üle Eesti ühiskonnas, on oodatud filmiõhtule Tahkuranda!

Eestis ollakse harjutud arvama, et vaid põgenikel on meid vaja. Kas pagulastele uue kodumaa võimaldamise näol on tegemist tõesti vaid altruismiga? Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi õpilane Oliver Hoole (noorema vanuserühma 3. koha võitja) kirjutab oma essees - „Suur hulk inimesi ei teadvusta endale, et maailmas on palju inimesi, kes ei saa elada oma igapäevast elu rahus. Põgenikelt on meil õppida ka säästmist ja kokkuhoidmist." Tihti kipume unustama, et kahjuks ei ole pikk rahupõlv enesestmõistetav, küll on seda aga abivajaja aitamine! Tänane abipakkuja võib olla homne abivajaja ning õnneks ka vastupidi.

Sten Andreas Ehrlich (2. koha võitja Inglise Kolledzhist) kirjutas „Mitte keegi ei põgene oma kodumaalt kerge südamega, pagemine on alati sunnitud olukord ning seda tuleb arvestada ka kohalikel". Ühtlasi on Sten ka seda meelt, et „on ebaloogiline arvata, et surnud või vangistatud dissident kodumaal on parem vabadusvõitleja kui elus põgenik välismaal". Tihti lahkutakse kodumaalt poliitilise tagakiusamise tõttu - sellisel juhul tuleb valida elu ja surma vahel. Neist esimene on võimalik vaid väljaspool enda kodumaad.

Me kõik võiksime aegajalt mõelda, kuidas me käituksime riigis, mille keelt ega kombeid me ei mõista ning kus meis nähakse eelkõige ohtu kohalike elanike töökohtadele. Konkursil osalenud noorte seisukohad väljendasid põgenike suhtes eelkõige mõistmist ning soovi aidata. Mida arvad Sina?

Kõik huvilised, sõltumata vanusest, on oodatud 26. oktoobril kell 18.00 Tahkuranna Avatud Noortekeskusesse - vaatame kaasahaaravat ning heasüdamlikku filmi, joome kohvi ning arutleme sallivuse üle Eesti ühiskonnas. Kõik kaasamõtlejad ja arutlejad on väga oodatud!

Infotunnid ja võistlus toimuvad Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatiooni (IOM) projekti

„Avalikkuse teadlikkuse ja sallivuse tõstmine Eestis: Põgenikud, pagulased ja immigrandid" (PAREM) raames ning seda kaasrahastavad Euroopa Liit Euroopa Pagulasfondi kaudu ja Eesti Vabariigi Siseministeerium.

* Tsitaat on pärit Sten Andreas Ehrlichi esseest, mis pälvis võistlusel vanemas vanuserühmas 2. koha.