Evi Porman unistab mälestuste laekast
„See on üks minu unistusi, ma võin olla suur unistaja, kuid samas lähevad paljud mõtted ka täide," ütles Evi. Tema idee inimestest mälestuskilde talletada on ajendatud luuletaja Juhan Liivi kuulsatest ridadest, mis räägivad sellest, et kes minevikku ei mäleta, elavad tulevikuta. Ja Tallinnas tehtud meenutuste kogumikust, mis talle hiljuti kingiti.
Evi kujutluses võiks kogutud mälestused ja meenutused olla põnevad ja humoorikad. Kirjapanduna ei tohiks need olla sugugi pikad, et lugedes ei tuleks tüdimus peale. Meenutuste lugemine peaks tekitama tunde, et vaat kus oli alles tore inimene, kes tegi olulisi asju. Üks persoon, kes laekasse salvestamist vääriks, on ammuseks teispoolsusesse läinud Hilda Sootalu, kes kohaliku näitemängu eestvedajana oli Evi meelest inimene, kelle lustakad ütlused peaks üles märkima, kuni on inimesi, kes neid mäletavad.
„Mis meist siis jääb? Asjad, hulk albumeid. Kellel seda vaja on? Kui aga meenutused on eraldi kirja pandud, fotod juures, siis selline kogu jääb ning on hea vaadata," sõnab Evi. „Mälestused elustuvad." Ta ütleb, et tahaks mälestuste kogumisel alustada inimestest, kes käivad koos pensionäride päevakeskuses, sest osaga neist on ta oma mõtet juba jaganud. „Olen öelnud, et meie teekond jääb järjest lühemaks, mingem siis päikeseloojangusse sõbralikult, üksteist hoides. On tore, kui jõuame täita veel oma unistusi," ütleb Evi.
Päevakeskus
Pensionäride päevakeskus ja selle juurde kuuluv klubi Paula ning seltsing Kuldne Sügis on ettevõtmised, mille sünni juures on Evi olnud ning milles osalemine ja mille juhtimine on talle tähtsad. Üheksa aastat päevakeskuse tegutsemist eestvedanud Evi oli viimase aasta tegemistest veidi kõrval haiguse pärast. Nüüd aga, uue hooaja lävel, on tal ideid ja pealehakkamist taas kuhjaga, et eakate inimeste ellu vaheldust tuua.
„Eks me peame omavahel nõu ja teeme uueks hooajaks plaane, seekordne algus on meile veidike uus, nimelt on päevakeskuse kogunemiskohaks hoolekeskus, niikaua kui seltsimajas remont käib," selgitab Evi. Ta tõdeb, et osalt on sellesama hoolekeskuse loomise idee saanud kannustust ka pensionäride päevakeskuse liikmetelt. „Eks me ikka küsisime vallavanemalt, et kas meil ei võiks olla siin üks hooldekodu, aga me ei kujutanud ettegi, et see tuleb nii ilus ja tänapäevane," ütleb Evi. Ta arvab, et hoolekeskuse ruumides oma päevakeskusega toimetades võivad neile avaneda ka uued tegevused ja võimalused.
Evi tõdeb, et kui unistada ning sellest rääkida, siis asjad lähevadki täide. Samamoodi oli ka päevakeskusega. „Tulime 2000. aasta sügisel Jõhvist eakate päevalt ja ajasime bussis sotsiaalnõuniku Marika Unuksiga juttu. Ütlesin siis, et küll oleks tore, kui meil oleks samuti päevakeskus, ja nii see läkski," meenutab Evi eakatele olulise ettevõtmise algust. Tema sõnul toetab Marika Unuks seenioride ideid ja ettevõtmisi alati. „See julgustab ja on toeks uute mõtete elluviimisel," tunnistab Evi.
