Pärast aktust kutsuti kõik keha kinnitama. Selleks oli Lande Grillikoda küpsetanud lõkkel kaks põrsast. Klassiruumides oli mitmeid näitusi, mis tutvustasid kooli ajalugu ja tänaseid tegemisi. Kõnekoosolekul arutati, kuidas iga vilistlane saaks paremini oma kodukooli nõu ja jõuga toetada. Suur rõõm oli kolmest noorest daamist, kes kuulutasid, et nemad tahavad oma kooli vilistlaste tegemistes kaasa lüüa ja lubasid järgmisel juubelil just nooremaid koolilõpetanuid rohkem kaasata. Kokkuvõttes jäädi praeguste eestvedajatega rahule ja sooviti nende jätkamist. Vilistlasõhtu lõppes jalakeerutusega kooli saalis Olustvere ansambli Viiser saatel. Kogu koolihoone oli täis igas eas vilistlasi, kes meenutasid ja meenutasid rõõmsaid ning lõbusaid juhtumisi oma koolipäevilt.

Suur, suur aitäh kõikidele headele inimestele, kes aitasid meie kodukooli juubelit tähistada! Samuti headele toetajatele ja vabatahtlikele, kelleta poleks pidu saanud just selline, nagu see oli.

Kokkuvõttes, juubelipidustused läksid korda, kuid möödusid kuidagi liigagi ruttu. Veel oleks tahtnud ühe või teise koolikaaslasega rääkida, meenutada kooliaega. Ent alati on võimalus tulla Paluperra, oma kodukooli, oma lapsepõlve radadele... kui mitte enne, siis viie aasta pärast, 240. sünnipäeval.

Kuid miks mitte ka varem? Meie kodukool ootab!