Kohalikud vaatamisväärsused: 60 aastat tagasi püstitatud varjualune on orientiiriks tänini
Samas on Nõmme bussipeatus, kuid selle nimi on autoaknast halvasti nähtav ja seepärast enamasti orientiiriks ei võeta. Selle seenekujulise varjualusega, mis on juuresoleval pildil, ollakse niivõrd harjunud, et arvatakse seal seisvat juba iidsetest aegadest. Tegelikult selle püstitamise aega ei mäleta enam keegi, kuid arvatakse, et võis olla ligi 60 aastat tagasi. Ehitajateks oli perekond Brand, kes kasutas selleks oma isiklikke materjale. Siina Brand mäletab, et oli vaja saada ka teemeistri ja metsaülema luba. Aastate jooksul on seent parandanud Brandid ise ja ka teised Mereäärse ja Nõmme küla mehed. Praegune posti pidi olema tammepuust ja peaks vastu pidama veel sada aastat.
Vanemad inimesed nimetasid seda kohta Parika teeotsaks. Arvatavasti selle pärast, et enne sõda oli Parika talu üks küla tähtsamaid, sest seal asus piirivalve kordon ja sinna oli ehitatud ka telefoniliin.
Samas lähedal, umbes 200 meetrit Paatsalu poole, on metsa sees ligi 2,5 meetri kõrgune rändrahn, mis on riikliku kaitse all. Kaitse all olemist näitab vastav tahvel, mis aga maanteele ei paista. Kui pöörata vanale maanteele, mis viib Nõmme külla, siis on kivi nähtav.
Sealt mitte kaugel metsas oleva liivakünka sees on tähistamata haud, kuhu 1944. aasta sügisel maeti kaks eesti soost meest, kes kandsid saksa mundrit. Mehed olid Kruusiaugu talu õues, kui Paatsalu poolt tulnud punaarmeelsed neid märkasid ja järgnes muidugi mahalaskmine. Nõmme küla inimesed matsid surnukehad maha ja püüdsid pärast nende omastele teatada, kuid ühendust saada ei õnnestunud. Palju aastaid hooldas keegi seda hauda, istudes lilli ja puhastades ümbrust, kuid nüüdseks ei ole enam jäänud ühti Nõmme küla põliselanikku ja ka haud on juba aastaid mahajäetud.
Kord helistasin niisugusele organisatsioonile nagu Sõjahaudade Hoolde Liit, et mida selle matusepaigaga ette võtta, aga sealt öeldi, et kui oldi saksa sõjaväelased, siis peab nendega tegelema Saksa riik.
