Geodeedid tegid Eesti- Läti piiril Mõisakülas kõrgusmõõtmisi

Võimaldamaks Eestil ühineda Euroopa kõrgusvõrguga, toimusid Eesti-Läti piiril Mõisakülas 12. oktoobril viimased vastavad rahvusvahelised geodeetilised mõõtmised.

Üleriigilistele geodeetilistele võrkudele toetub kogu mõõtmissüsteem Eestis. Kõrgusvõrk, mis on aluseks kogu Eesti territooriumi katvale ja täpsele kõrguste süsteemile, rajatakse osana Euroopa ühtsest kõrgussüsteemist. See võimaldab efektiivselt tegeleda teede, raudteede ja torujuhtmete rajamisega, merenavigatsiooniga ja muude riikideüleste töödega.

Euroopa kõrgusvõrk saab alguse Atlandi ookeani kaldalt ja ulatub Põhja-Jäämereni. Selle loomiseks rajavad riigid esmalt oma territooriumitel nn kõrgusvõrgud. Võrkude valmimisel ühendatakse need riikide piiridel mõõtmistega. Traditsiooniliselt tehakse seda mõlema riigi geodeetide poolt samaaegselt. Peale mõõtmiste lõppu viiakse läbi arvutused, kõrgused arvutatakse lähtuvalt kokkulepitud algkõrgusest.

Eesti kõrgusvõrk moodustub ca 4 200 kilomeetrist. Mõõtmised toimuvad Maa-ameti tellimusel. Tegemist on äärmist täpsust nõudva valdkonnaga - kõrguste erinevusi maamõõdumärkide, reeperite, vahel mõõdetakse täpsusega ±0,2 millimeetrit ühe kilomeetri kohta.

12. oktoobri Mõisaküla-Kraujinase vahel teostatud mõõtmised olid viimaseks osaks neljaetapilisest Eesti ja Läti vahelisest mõõtmistsüklist. Samaaegselt AS Planserki geodeetidega Eesti poolel tegid mõõtmisi Läti Ruumiandmete Agentuuri geodeedid. Reepereid siduvat 2,7 kilomeetrist lõiku mõõdeti kaks korda edasi-tagasi suunas.

Balti riikide geodeetiliste võrkude ülesehitamine on üks osa Euroopa ühtse kõrgusvõrgu loomisest.