Pühast rahulolematusest ja Lutherist
Kuigi nimetus viitab selle usulisele taustale, püüan siinkohal anda omapoolse vaatenurga sellele tähtpäevale, kuna leian, et meile on see tähtpäev nii vaimselt kui ka ajaloolis-kultuuriliselt väga oluline olnud.
Usupuhastuspüha
Teatavasti tähistatakse oktoobrikuu viimasel pühapäeval protestantlikes kirikutes usupuhastuspüha ehk reformatsiooni. Kahjuks pööratakse tänapäeval sellele tähtpäevale ja sündmusele vähe tähelepanu. Traditsiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nimega ja kuupäevaga 31. oktoober 1517.
Milles siis seisnes Lutheri püha rahulolematus roomakatoliku kiriku kui tolleaegse ühiskonna aluse vastu? Meie võime õigustatult küsida, mida Euroopat läbistanud liikumine andis ja milline mõju on sellel tänapäeva muutuvas maailmas? Milles avaldub reformatsiooni sisemine loomus?
Sellele küsimusele on võimatu ühest vastust anda. Praeguste teadmiste juures me võime tõdeda, et algselt usulise uuendamisega alanud pööre tõi suuri muutusi kogu Euroopa ühiskonnas tervikuna.
Esmalt tõi reformatsioon paratamatult kaasa roomakatoliku kiriku enda mõningast teoloogilist ja organisatsioonilist uuenemist, eeskätt tänu Rooma paavsti poolsele vastukäigule või vastureformatsioonile ehk katoliiklikule reformatsioonile. Reformatsiooni tulemuseks on paljude väärnähtuste kõrvaldamine kirikust. Reformatsiooni tagajärjel tekkisid uued, protestantlikud kirikud.
Samas on ühiskonnateadlased maininud protestantliku religiooni mõju kujunevale kapitalismile.
Püha rahulolematus
Me tunneme Lutherit kui usukangelast ja uuendajat. Luther kuulub kindlalt Õhtumaa suurimate mõtteloojate hulka. Tema kirjutatud «Väike katekismus» ja «Suur katekismus» on üldteada. Vähe teatakse tema teoseid «Kiriku Paabeli vangipõlvest», «Ristiinimese vabadusest» ja «Saksa rahva kristlikule aadlile». Viimane kirjutis on sisuliselt poliitiline manifest.
Luther on otseselt seotud ka Eestimaaga. Kogu Vene tsaaririigis ainsa, Keilas asunud Martin Lutherile pühendatud ausamba tegi eriliseks asjaolu, et tekstid mälestusmärgil olid tervenisti eestikeelsed.
Lutherit loetakse kaasaegse saksa kirjakeele kujundajaks ja võib ka öelda, et ta paotas oma praktilise tegevusega Eestimaal rahvahariduse arengu ukse.
Kristlus on toonud paradigmaatilise pöörde inimkonna ajaraamatusse, kujundades välja Lääne tsivilisatsiooni. Eenok Haamer on osundanud asjaolule, et meie kultuuri tõusu mõjutanud nähtused on koos olnud ajalõigul, mis piirdub peamiselt viimase aastatuhandega. Sellest märkimisväärne osa on olnud reformatsiooniga kaasnev.
Süüvimata eriti teoloogiasse, võime meie näha Lutheri tegevuses vaimset, hariduslikku ja valgustuslikku sisu. Need valdkonnad on puudutanud eredalt Eestimaad ja tema rahvast. Olgu siinkohal mainitud, et tänu piiblile oleme saanud kirjarahvaks. Kuulume nende viiekümne maailma rahva hulka, kes esimestena omakeelse piibli said.
Seega on reformatsioon osa meie ajast ja kultuurist. Eesti rahvas on üle 700 aasta kuulunud kristlikku Euroopasse, mis on jätnud meile kustumatu jälje. Sellest perioodist on ühe kaalukama osa koos oma eksimuste ja saavutustega kujundanud reformeeritud kirik - luterlus.
Mainitud usupuhastus leidis väljundi tolleaegses ühiskonnas. Ta andis tõuke rahvusriikide tekkele.
Usupuhastuse peamiseks saavutuseks oli see, et tehti teatavaks kõikide inimeste ja emakeele võrdsus Jumala kui Looja ees. Kahjuks kirjutatakse reformatsioonist ja selle tegelikust mõjust ühiskonnale suhteliselt vähe.
Kokkuvõttes oli usupuhastuse mõju üldinimlik ja ülemaailmne ning tema mõju Eestimaa arengule oli ja on tohutu. Usupuhastust on võrreldud varakevadise lumega, mis ühelt poolt sulab, kuid tema elujõud elab edasi taimedes ja nende viljades.
Lutheri sõnumis peitub vägi, mis on toetanud meie vanemaid ja esivanemaid, olles neile kinnituseks ning lohutuseks elus. Usupuhastuslik põhimõte elab edasi.
