Õpetamine – tänuväärne töö
Natuke saavad õpetaja elust aimu need noored, kes sel päeval oma juhendajatega kohad vahetavad ja ühel päeval aastas saavad ise tahvli ees tundi anda. Loodetavasti aitab see kogemus mõnegi konflikti, mida õppijate ja õpetajate vahel ikka ette tuleb, eos välistada.
Paraku tunduvad peaaegu lahendamatud aga vastuolud õpetajate palganõudmiste ja riigi rahapoliitika kujundajate vahel. Tänast seisu iseloomustas ehk kõige kujundlikumalt endine haridusminister Peeter Kreitzberg: "Naljaga pooleks võib öelda, et on inimesed, kes saavad lilli, ja inimesed, kes saavad lilli ja raha, ning inimesed, kes saavad ainult raha. Õpetajad on meie ühiskonnas need, kes saavad ainult lilli".
Hea õpetaja on maa sool, seda teame kõik. Riigieelarve on vaatamata paranenud majandusnäitajatele endiselt defitsiidis, seda teame ka kõik. Seetõttu oli nurjumisele määratud ka õpetajate ametiühingute katse valitsusega palgatõusus kokku leppida. Pean palgatõusu nõudmist iseenesest õigustatuks, kuid viisi, mida selle saavutamiseks soovitas haridusminister Aaviksoo, teostamatuks. Jah, õpilaste arv Eestis väheneb, seda seetõttu, et kooli lõpetavad suured aastakäigud ning gümnaasiumiaste kuivab järgmiseks kümnendiks kaunikesti kokku. Jah, koolivõrk on gümnaasiumiastmes ülepaisutatud. Loogiline järeldus, et parema hariduse andmiseks tuleks raha, õpilased ja õpetajad kontsentreerida vähemasse arvu koolidesse, maksta rohkem palka väiksemale arvule õpetajatest. Kuid kuidas saab koolivõrgu ümberkorraldustega leida raha õpetajate palgatõusuks Väätsal, kus „koolivõrgu" moodustab üks põhikool?!
Seega jääb meie mureks hoida oma kool võimalikult tugevana ehk evida häid õpetajaid, head õpikeskkonda ning võimalikult suurt õpilaskonda. Nii suudame riigi pearahadega vähemalt hoida õpetajate palgataset. See on ka põhjus, miks vallavalitsus otsustas tasuda Türi valla elanikest õpilaste, keda meie koolis käib seitse, õpilastranspordi kulud. Nii tagame oma kooli jätkusuutlikkuse, mis tähendab lisaks suuremale õpilaste arvule ka märkimisväärset riigi rahastust.
Oktoober on ka elukestva õppe kuu. Kui mullu sai Väätsa lasteaed Täiskasvanud Õppija Nädala raames tunnustatud kui Järvamaa koolitussõbralikum asutus ning vald kui koolitussõbralikum omavalitsus Järvamaal, siis selgi aastal on kategooria, kus Väätsa tipus. On põhjust õnnitleda Riina Annust, kes pälvis Järvamaa aasta koolitaja 2011 tunnustava nimetuse. On hea meel, et sel aastal oli austust väärivate Järvamaa hariduspreemiate nominentide hulgas kaks väätsakat - Marina Aben ning Evelin Puntso. Soovin mõlemale nominendile indu jätkata pühendunud tegutsemist hariduspõllul.
Lõpetuseks aga ka mõnest maisemast asjast. Vallavalitsuse poole pöörduvad paljud elanikud, kes soovivad täiendada tänavavalgustust. Soovitakse lisada valgusteid mitmele poole: Järve, Uue ja Ülejõe tänavale ning Rooveresse. Ilmselt ei ole see nimekiri täielik ja vajadus parema valgustuse järele on mujalgi. Oleme olnud sunnitud taotlustele eitavalt vastama, sest uute valgustite paigaldamine ning kaasnev lisakulu pole vallale praegu taskukohane. Paluks siiski kõigil teada anda, mida selles vallas parandada. Ka need, kelle taotlus on saanud eitava vastuse, ei peaks meelt heitma, sest oleme ettepanekud talletanud ning kasutame paranduste planeerimisel alusmaterjalina. Nimelt on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium valmistamas ette projekti, kus uuendusmeelsemad omavalitsused (hea meel, et ka Väätsa nende hulka on arvatud) võivad saada eraldi toetust tänavavalgustuse ökonoomsemaks muutmiseks. Kui meil õnnestub oma investeeringud toetusmeetmesse saada, tekib reaalne võimalus olukorda parandada ja tänavad sama või väiksema raha eest valgemaks muuta. Seniks soovin mõistmist ja kannatust.
