Rahvamaja tulevik teeb muret
Viimasel ajal on hulga nurinat ja kriitikat meie kultuurielu kohta - rahvamaja seisab enamuse ajast tühjalt, tegevust ei toimu. Kuidas vallavanem kriitikale vastab?
Kriitikat on palju olnud ja olen paljuga ka nõus. Tõesti on rahvamaja tegevus kas just päris soiku jäänud, aga hiilgeaegadega võrreldes on tegutsemist oluliselt vähem. Eks põhjusi ole ilmselt mitmeid. Terake tõtt on nende jutus, kes ütlevad, et rahvamaja juhatajate kiire vaheldumine on toonud kaasa olukorra, kus järjepidevust pole või on kultuurijuhid oma tegutsemises vähe kaasatõmbavad. Kriitikast pole siiani pääsenud ükski rahvamaja juhataja. On selge, et klassikalist juhatajat nii väikeses kollektiivis vaja ei ole, sest juhtida kedagi polegi. Kultuurijuht peab olema nagu orkester - manager, juhendaja, eestvedaja, konferansjee ja transporditööline ühes isikus. Kes seda suudab, pälvib ka rahva poolehoiu.
Aga ma arvan, et oleks ülekohtune selgitada kultuurielu madalseisu vaid personaalküsimusega. Inimeste harjumused, kultuuritarbimine jmt on muutunud, ka ise osalemine on muutunud, muud tegevust ja meelelahutust on varasemaga võrreldes oluliselt rohkem. Rahvamaja üritused konkureerivad mitte ainult teiste kultuuriasutuste pakutava, vaid ka televisiooni- ja internetimeelelautusega. Elutempo on tõusnud, ka tavaliseks äraelamiseks tehakse hingetõmbe pausideta tööd. Seega peame arvestama, et nö kuldajad, kus rahvamaja saalid iganädalaselt tegevusest pulbitsesid, ei tule ilmselt kunagi tagasi. Kellelgi pole lihtsalt nii palju aega ja tahtmist.
Kolmandaks, juurde on tekkinud lugematu hulk võimalusi kultuuri- ja seltsiürituste tarbeks - kodanikumaja, vaba aja keskus, mõis. Üritusi, mida ainult rahvamajas teha, on jäänud vähemaks ning nende hoonetega ei suuda rahvamaja konkureerida juba oma seisu tõttu. Sest oleme ausad, olukord on nukker, sest maja sooja ei pea, tualetid kuuluvad pigem muuseumieksponaatide, kui tarvitamiskõlblike asjade hulka ning saalid ja lava on amortiseerunud. Tänasel kujul see füüsiline keskkond ei ole lihtsalt atraktiivne.
Türi vald on oma kultuurimaja väga ilusaks ehitanud, Paide peab plaani rajada suur kontserdimaja. Miks Väätsa vald oma rahvamaja ei kaasajasta?
Paljudele on võib-olla üllatus, et rahvamaja hoone ei ole valla oma. Oleme seal AS Väätsa Agro rentnikud. On selge, et ennekõike vastutab vald oma vara eest - suured investeeringud on tehtud spordihoonesse, kodanikumajja, mõisa. Peatselt saab uue kuue lasteaed, ette valmistame kooli juurdeehituse fassaadi ja katuse renoveerimist. Kõik need tööd on ühel või teisel viisil kaasrahastatud erinevatest Euroopa, Norra või kodumaistest allikatest ning üheks tingimuseks on, et abiraha läheks valla omandis olevasse ja ka vallale jäävasse hoonesse. Seetõttu ei ole me ka saanud rahvamaja taristusse investeerida, sest ainuüksi asjaolu, et see ei kuulu vallale, muudab investeeringu abikõlbmatuks.
Kuuleme kogu aeg, et mingite ürituste korraldamiseks ei ole raha, samal ajal kulutame tühjalt seisva rahvamaja kütmisele. Kas see pole mitte raha raiskamine?
Tegelikult on majanduslanguse toodud rahanappusel ka positiivne pool - see sunnib meid rohkem eelarvet analüüsima ja otsima säästlikke ning läbimõeldumaid lahendusi.
Kultuuri, spordi ja vaba aja rahastamisele kulub valla eelarvest märkimisväärne osa - 12,2%. Üldpildis on Väätsa vald seda valdkonda väga oluliselt väärtustanud ning seda osakaalu suurendada realistlik ei ole. Lähivaates muutuvad aga probleemid ilmseks, nii kulub sellest rahast üritusteks ja muuks sisutööks vaid 6%, samas hoonete ülalpidamiseks 40%, administreerimiskuludeks ja sõitudeks kokku ca 2%. Personalikuludeks läheb ülejäänu ehk ca 52% valdkonna eelarvest, kusjuures ringijuhendajad, treenerid, administraatorid ja koristajad jagavad omavahel 29% kogu eelarvest ning juhtide palgafond moodustab 23%.
Kokkuvõtvalt, eelarvest kulub enamus olemisele, mitte tegemisele ja see peab muutuma. Näen, et peame neid proportsioone oluliselt muutma sisutegevuste kasuks. Üks võimalus selleks on korraldada ümber asutuste juhtimine, teine võimalus on loobuda rahvamaja hoone ülalpidamisest, mis lubaks tegevustesse panustada juba ligi veerandi kultuurieelarvest senise 6% asemel.
Kas rahvamajast loobumine ei tähenda kultuurielu lõplikku väljasuremist?
Tegelikult ei ole kultuuritegevuse ja rahvamaja vahele võrdlusmärki õige tõmmata, sest juba täna toimub enamus laiemat kõlapinda leidvatest üritustest mõisahoones - kontserdid nii saalis kui pargis, näitused ja ka peod toimuvad restaureeritud mõisas. Inimestele meeldib seal käia ja olla. Usun, et nö laudadega peodki on võimalik mõisa mahutada. Iga päev lisandub sinna ka uusi võimalusi - keraamika, kunsti ja käsitööga tegelemise võimalused avarduvad äsja Väätsale saabunud saviahju kasutuselevõtuga.
Teiseks on ringitegevus suuresti kolinud rahvamajast kodanikumajja, kus peamiselt askeldavad eakad, aga toimub ka kunsti- ja käsitööring. Tantsutrennid on osaliselt kolinud vaba aja keskusesse, ent vaba aega ja ruumi leiab seal ka uutele tulijatele. Seega praktiliselt ei ole ühtegi tegevust, mis ei saaks jätkuda. Rahvamaja küsimus on ikkagi pigem selle maja emotsionaalses väärtuses kogukonnale ja kohalikule identiteedile. Seetõttu tuleb ka lahendus leida kogukonnal.
Mis lahendust vallavanem silmas peab?
Laias laastus on neli varianti: lasta asjadel jätkuda nii nagu on, saada hoone omanikuks ja investeerida märkimisväärne summa hoone parendamiseks, loobuda rahvamaja rentimisest ja viia tegevused teistesse hoonetesse, anda kultuurielu korraldamine koos finantseerimisega mittetulundusühendustele. Kahjuks viimase variandi peale saaks minna, kui sellised huvilised ühendused, klubid ja seltsid tekkivad.
Vallavalitsus on avatud kõikidele variantidele, mis muudavad kultuurielu mitmekesisemaks ja toimivamaks, samaviisi jätkamise puhul ei ole mõtet loota kvalitatiivsele tõusule. Selle variandi ilu peituks vaid traditsiooni hoidmises. Oleme maja peremehe ehk Väätsa Agroga rääkinud nii hoone rendilepingu lõpetamise variandist, kui hoone ostmisest vallale. Viimasel juhul näen, et see eeldaks sümboolset hinda, kuna vallal tuleb siis investeerida hoone korrastamisse märkimisväärsed vahendid. Eks nende tehingutega on alati nii, et müüjale tundub hind madal ja ostjale kõrge, mitte kunagi vastupidi.
Kuidas vallarahvas saab sõna sekka öelda?
Vallas on peamiseks kultuurielu arutamise ja suunamise kohaks volikogu haridus- ja kultuurikomisjon. Selles foorumis oleme arutanud järjepidevalt, mida teisti teha, kuidas taas inimesed aktiivseks muuta. Ka rahvamaja teema on mitme viimase aasta jooksul läbinud punase niidina kõiki arutelusid. Esimene konkreetne ettevõtmine vallakodanike kaasamiseks on 12. oktoobril kell 17:30 rahvamajas toimuv avalik arutelu, kus igaüks on oodatud oma seisukohta väljendama. Kutsun kõiki osalema, sest ühtegi otsust täna langetatud ei ole, seega saab igaüks mõjutada lõpptulemust.
