Kes ei täna pisku eest, ei täna ka palju eest
Keldrid on täis ja talvele võib julgelt vastu minna. Kas aga osatakse kõige selle külluse eest ka tänulik olla? Piiblis räägitakse ohvriannist. Kõik, mida me koristame põllult või aiast, on Jumala kingitus. Kui Tema ei anna päikest ega vihma ning oma õnnistust, pole meil sügisel ka head saaki koristada. Milline on kallid kullamaalased teie tänuohver Jumalale, et taas on toidulaud kaetud. Vahel tundub, et me oleme täiesti unustanud tänulikkuse. Meie elus pole kohta ei tänulikkusele ega ka Jumalale.
On vaid üksikud inimesed, kes on toonud oma annid Jumalale ja neid ka õnnistatakse. Vanasti oli traditsioon, et lõikustänupühal toodi altarile väike osa oma saagist. Saksamaal on see komme veel alles ja iga kirikuline toob midagi sel pühal altarile. Meil ei tulda enam kirikussegi, rääkimata andide toomisest. Jumal on meiega väga kannatlik olnud. Esimene koht, kust paljud raha kokku hoiavad, on koguduse liikmeannetus. Paraku elab paljude inimeste teadvuses vale arusaam, nagu saaks kogudus riigilt mingit raha!
EI! Kogudus maksab riigile samasuguseid makse, nagu kõik asutused. Kogudus ja ka koguduse palgalised töötajad elavad ainult sellest rahast, mis teie annetustest järele jääb peale riigimaksude maksmise. Samuti tuleb sellest piskust ka kirik ja selle ümbrus ning kogudusemaja korras hoida. Kurb tõsiasi on veel see, et parema sissetulekuga inimesed on aasta aastalt ikka enam jätnud oma liikmeannetused hoopis tasumata ja kogudusse kuulumise unustanud. See on aga põhjustanud koguduse elus suured võlad juba pikemat aega. Selle kõige tulemus on see, et õpetaja on haiguslehel ja kosumine on väga aeglane.
Kas Kullamaal vajatakse veel toimivat kirikut ja kogudust, või ei? Siiani oleme Jumala abiga veel vastu pidanud, kuid on näha, et jõud ja tervis saavad otsa! Oleme siiski tänulikud, sest pole veel tühja kõhtu tundnud ja on veel inimesi, kes kaasa muretsevad!
„Otsige esiti Jumala riiki, siis kõike muud antakse teile pealegi"
