Mis toimus oktoobris Haanja kultuurimaastikul?

Hortus Musicus Haanjas!

Hortus Musicuse iga kontsert on kui muusikaline etendus, hõlmates peale originaalinstrumentidel esitatava ka vastava ajastu riietuse. Kontserdi lavastust iseloomustab viimistletus ning "läbikomponeeritus" - kõik on olu­line. 1972. aastal sai alguse Hortus Musicus (Muusika aed), mille asutaja, juht ning kiirgavam isiksus on Andres Mustonen. Ansambli pärusmaaks on Euroopa kunstmuusika selle tekkest kuni hilisrenessansi ja barokiajastu meistriteni välja. Seda repertuaari silmas pidades on kujundatud ka ansambli koosseis ja instrumentaa­rium. Kuigi ansamblile on lähedane eelkõige varajane muusika, on nad avatud ka uutele ideedele. Tihe ning laialdane kontserditegevus on kind­lustanud ansambli esinemisteks kontserdisaalid maailma erinevates paikades. Oma algusaastatest peale on Hortus Musicus olnud osaline palju­del rahvusvahelistel festivalidel ning muusikapidustustel.

7.oktoobril külastas vanaajamuusika­ansambel „Hortus Musicus" Haanja rahvamaja. See oli justkui ufo maandu­mine, mis tundus uskumatuna nii esinejatele endale kui ka publikule. Andres Mustonen, kes eelmisel päeval andis kontserdi Minskis, järgmisel õhtul Tallinnas ja ülejärgmisel päeval Itaalias Bolognas, tõdes samuti, et tunne on eriline ja see on temalegi väga meeldiv kogemus, anda kontsert nii väikeses kohas. Hortus Musicus oli Haanjamaal esimest korda ja lahkus siit väga meel­divate tunnetega nagu ka publik. Kontsert oli vägev. Haanjamaa sai rik­kamaks nii hingelt kui vaimult.

Juba järgmine kontsert toimub 5. novembril ja sedakorda on meil külas Eesti tippmuusikud.

F1 Guitars on tegutsenud praeguses koosseisus üle kümne aasta. Stiiliks flamenko-džäss, mis siinses maa­ilmajaos on üsna haruldane muusikastiil. Flamenkopärase muusikalise pildi annab Indrek Kruusi­maa oma kitarrikäsitlusega, teda toe-tab aranžeeringute ja omaloominguga Iljo Toming akustilisel kitarril. Mihkel Mälgand basskitarril ja Tanel Ruben erinevatel löökriistadel loovad rütmilise struktuuri, millele eestikauge kõlapilt ehitub. Tulge kontserdile ja veenduge ise!

Toimus mõttekoda Haanja valla kultuuri elu teemadel.

18.septembril kogunesid Haanja valla kultuurimaastiku inimesed rahvamajja, et arutleda Haanja valla kultuurielu teemadel.
Millised on meie väärtused ja põhi­suunad Haanja valla kultuurielu kujun­damisel?
Milline on rahvamajade roll tänases kogukonnas?
Kuidas panna rahva­majad toimima kogukonna heaks?
Millised Haanja valla kultuurisünd­mused teevad mulle rõõmu ja millistest tunnen ma puudust?
Mida teha selleks, et Haanja valla inimene saaks osa kultuurielust?

Arutelud nendel teemadel olid huvi­tavad ja emotsionaalsed. Kokku kestis mõttekoda kolm tundi ja üheskoos leiti, et Haanjamaa on väga eriline paik loo­duslikus mõttes. Siin elavad väga erilised inimesed, mida tuleb väärtus­tada ja tutvustada. Siin elab pärimus ja oma keel. Siin on säilinud loomulik suitsusauna traditsioon. Meil tuleb õppida seda väärtustama ja selle üle uhkust tundma. See on meie väärtus. Ja see pole iseenesestmõistetav.

Rahvamaja oma vormilt on lihtsalt üks ehitis, mille väärtus seisneb selles, et milline on tema roll kogukonnas. Rah­vamaja peaks olema kogukonna süda -kohtumispaik erinevatele generatsi­oonidele. Rahvamaja peab olema avatud, et inimesed, kes tulevad sinna tunnevad, et neid on sinna oodatud. Rahvamajad vajavad perenaisi, kes on olemas inimeste jaoks, kes muudavad rahvamajad „soojaks". Lisaks toime­tavad rahvamajades seltsid, kes rikas­tavad kohalikku kultuurielu omapoolse panusega.

Teemal kuidas Haanjamaa inimene saaks enam osa kultuurielust leidsime, et oleks vaja esmalt kaardistada tänane inimeste võimekus. Meil elab väga palju andekaid inimesi erinevatel aladel, kelle kohta meil puudub info, kuid kes kindlasti sooviksid panustada rohkem kohaliku elu arengusse. Selgi­tame välja erinevad sihtgrupid ja nende info liikumise.

Kui loome midagi, siis küsime nendelt,kellele luuakse ja veendume, kas seeon see, mida vajatakse (nt. lastemän­guväljak - küsime lastelt, millist män­guväljakut nad soovivad).

Teeme koostööd rohkem naaber­valdadega, ei dubleeri, toetame rek­laamimisega.Väärtustame inimest, sest ta on meile väärtuslik. Proovime teada saada, mis on talle oluline.Eakad inimesed on meie mälu ja meie varandus. Kaasame neid, küsime neilt. Teeme kõik koostööd. Kaasame meid kõiki meie valla arengusse. See on meie kodu.

Selline on lühikokkuvõte 18. septembri mõttetalgutest. Siia sai välja toodud väga üldine kokkuvõte ja olulisemad märksõnad. Tähtis on see, et nende mõtete baasilt selgusid Haanja valla kultuurielu lähiaastate suunad. Me saime teada, mis puudutab inimest ja kuidas peame liikuma edasi.

27.oktoobril kell 17 toimuvad mõtte­talgud raamatukogu teemal. Seega kaasame kohalikke inimesi kaasa mõtlema, kuidas saaks muuta koha­likku elu paremaks ja kvaliteetsemaks.

Kohtumine Rõuge ja Vastseliina kultuuritöötajatega.

6. oktoobril kohtusime Rõuge ja Vast­seliina kultuuritöötajatega, et arutleda koostöö arendamise võimalustest naa­bervaldade osas. Kohtumine oli väga viljakas. Jagasime infot ja kogemusi, et kuidas meie valdades on kultuuritöö organiseeritud. Leppisime kokku, et suuremate sündmuste osas jälgime veel paremini vastastikuseid kalend­reid, et ei toimuks dubleerimist. Toe-tame üksteist igakülgselt sündmuste reklaamimisega ja info jagamisega.