Võru valla suurest veeprojektist
2010. aasta alguses esitatud taotluses on planeeritud rekonstrueerida olemasolevad reovee kogumise aladesse jäävad vee- ja kanalisatsioonisüsteemid ning ehitada välja suvilate piirkondade vee- ja kanalisatsioonitorustikud.
Kogu projekti kulud koos laiendatud omanikujärelevalve teenusega on 121 745 006 krooni ehk 7 780 924 eurot, lisandub käibemaks. KIK rahuldas esitatud taotluse ja toetuse suuruseks kujunes 90 500 642 krooni ehk 5 784 045 eurot. Projektis osalemise omaosalus on seega üsna suur - 25,67%. Omaosaluse määrab finantsmajandusanalüüs, kus võetakse arvesse erinevaid majandusnäitajaid ja ettevõtte finantsvõimekust.
OÜ Võru Valla Veevärk alustas omanikujärelevalve inseneride leidmiseks riigihanget 2010. aasta oktoobris ning leping laiendatud omanikujärelevalve ja inseneriteenuse ostmiseks õnnestus sõlmida tänavu jaanuaris konsortsiumiga Infragate Eesti ja OÜ Keskkonnaprojekt.
Hange jagati viieks osaks
Kohe algas n-ö suure veehanke dokumentide ettevalmistus. Selle aasta mais kuulutasime välja riigihanke „Võru valla ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise ja laiendamise projekteerimis- ehitustöövõtt".
Hange sai jaotatud viieks osaks. I osa tähistab Puiga küla, II osa Väimela ja Parksepa alevikku, III osa Kose ja Meegomäe piirkonda, IV osa Konnametsa, Võrumõisa ja Võlsi aiandeid ja V osa Kirumpää aiandeid. Pakkumise esitas viis ettevõtet.
Mahuka riigi hanke tulemused selgusid oktoobri alguseks. Paraku osutus hange oma viie osaga planeeritust ligikaudu 31% kallimaks, arvestades seejuures kõige odavamaid pakkumisi. Põhjusena võib nimetada ehitustegevuse kallinemist ning suurte kaevefirmade turult kadumist.
See pani vallavalitsuse ja OÜ Võru Valla Veevärk juhatuse keerulisse olukorda, sest vajadus kõik piirkonnad vee ja kanalisatsioonisüsteemiga varustada on ilmselge, kuid rahalised võimalused on kesised. Tuli teha otsus, missugused piirkonnad esmajärjekorras välja ehitatakse ja missugused piirkonnad peavad natuke ootama.
Otsustavaks said majanduslik ja tehnilise teostuse aspekt. Teisiti öeldes: piirkonnad, kus torude ja pumplate rajamine on tehniliselt keerukas ja seetõttu ühe liitumispunkti väljaehitamine kallim kui teistes piirkondades, peavad torusid kauem ootama.
Seega otsustati tunnistada edukaks I, II ja III osa pakkumised ning sõlmida vastavate ettevõtetega lepingud. IV ja V osa hanke tulemused tühistati. Niisiis sõlmiti leping ASiga Nordecon (I osa) ning ühispakkujatega OÜ Tekton ja Teede Rev-2 (II ja III osa).
Ehitus võib alata eeloleval kevadel
Lepingute järgi peavad ette võtted tegema esmalt piirkondade kohta projektid ning pärast projekteerimist sel talvel ja 2012. aasta kevadel on võimalik ehitust alustada. Projekteeri mise käigus mõõdetakse osalt krundi asukoht ja lepitakse maaomanikuga kokku tulevase vee- ja kana lisatsioonitorustiku liitumispunkt. Torude vedamine oma krundil on omaniku kohustus.
N-ö vaeslapse ossa jäänud IV ja V osa piirkonnas on kavas projekteerida ja järelejäänud raha eest välja ehitada peatorustikud, et tulevikus KIKi keskkonnaprogrammi abiga kogu piirkonna vee- ja kanalisatsiooniprobleemid lahendada.
Ehitajate aiandeid pole samuti kavas selle veeprojekti raames vee- ja kanalisatsioonitorustikuga varustada, sest selle aiandi ühe liitumispunkti liiga kõrge maksumuse tõttu oleks projekti omaosalus veelgi kasvanud.
Ehitajate aiandi vee- ja kanalisatsiooniprobleemide lahendamiseks on plaanis kasutada ka KIKi keskkonnaprogrammi tuge.
Palun tulevastel vee- ja kanalisatsiooniklientidel projekteerimisajaks ära otsustada kanalisatsioonitorustikuga liitumise asukoht, sest projekteerijad küsivad kooskõlastust tõenäoliselt kirja teel, pakkudes välja oma lahendused.
Et suur veeprojekt edukalt ja kiiresti ellu viia, palun vallarahvalt konstruktiivset koostööd projekteerimisel ja mõistvat suhtumist ehitustööde aegu. Olen alati nõus ka küsimustele vastama.
