Pillerpäkad alustasid tantsimist oktoobris 1996 a. Juhendama hakkas meid Inga Väli, klaveril saatis Ille Krimm. Tantsijad olid Aere Pallo, Tiina Kapp, Heli Vard­ja, Piibe Kohava, Lii Vaks, Al­lika Jüris, Kaja Lattik ja Janne Aare. Esimene esinemine oli valla jõulupeol 20. detsemb­ril 1996 a.

10. aastapäeva puhul il­mus vallalehes artikkel meie 10 aasta tegemistest. Nüüd ilmub ülevaade meie viimase viie aasta tegemistest. 28. ok­toobril 2006 a. pidasime oma

10 aastapäeva pidu. 2006 a. detsembris käisime Põltsa­maal, kus kahte Inga tantsu "Tuurit-tuurit" ja "Eit tule koju" filmisETV jõuludeajal näidatava Maire Aunaste saate jaoks.

2007. a. alguses käisime tervitamas Imavere kauaaeg­set tantsujuhendajat Milvi Nõmmikut 70 juubeli puhul. Veebruaris esitati meie rühm Järvamaa kultuuripreemiale, jäime nominendiks. Veeb­ruari alguses õpetas meile tantsulooja Diana Otsing oma tantsu „Kust mina tun­nen tuima neidu" naisrühma­de võistutantsimise Jõgeval jaoks. See oli seal kõigil ko­hustuslik tants. Kroonikas on kirjas, et algas see toredasti - kui Diana meid nägi, imes­tas, et kas me oleme tõesti naisrühm, paistame küll pli­kadena - olime sellel hetkel ikka väga kõrvust tõstetud. Edasi ei olnud aga nii tore, sest tants oli kiire ja keeruline ega tahtnud sugugi meelde jääda. Sama päeva õhtuks oli meid Türi segarühma Kak­tus juubelile kutsutud. Sealt on kirjas, et üks segarühma meestantsija on meie rühma kohta küsinud, kas me koo­linoorte tantsupeost võtame suvel osa, see oli siis teine kompliment meie igihaljale noorusele (nii arvame meie) sellel päeval. Aprillis käisime Jõgeval I üle- eestilisel nais­tetantsu festivalil ja VI Eesti naisrahvatantsurühmade võistutantsimisel. Üritus oli Jõgeva rahvatantsijate poolt hästi korraldatud. Meile tehti Jõgevamaal põhjalik ekskur­sioon, oli väga meeleolukas simman ja ka võistutantsimi­ne läks küllalt hästi. Esimese kohustusliku tantsu järel oli­me lausa viie rühmaga juh­timas, teise tantsu järel jäime 11. kohale. Ise arvasime, et ju tundus L. Hänni Pillipiigad žüriile tehniliselt liiga kerge tantsuna. Kuna kolmandasse vooru pääses 10 paremat, siis lõppvooru meil asja polnud.

Hooaeg 2007.-2008. a.

Kroonikas on kirjas, et selle hooaja märksõna võiks olla tants "Elu". 2007. a. sü­giseks oli Inga selle tantsu välja mõelnud ja me alus­tasime selle õppimist. Kuna tants ei olnud kergete killast, siis läks selle selgeks saa­misega aega. Esmaesitus oli Järvmaa rahvatantspäeval ja uute tantsude konkursil det­sembri alguses. Inga tants sai naisrühmade kategoo­rias esikoha. Žürii ütles, et tants oli koreograafiliseltjakompositsiooniliselt huvitav. Detsembris valla aastapäeva peol esitati meie juhendaja Inga valla elu edendaja tiitlile ja saime ka oma vallarahva­le näidata tema suurepärast tantsu. Märtsis käisime Ima­vere Tantsumemmede juu­belil.

Hooaeg 2008. - 2009. a.

Hooaeg oli pühendatud täielikult XVIII üldtantsupeo repertuaari õppimisele. Pidi­me selgeks saama 5 tantsu: "Viire takka", "Voortants", "Targa rehealune", "Üits paigake", "Merepidu". Kuna meil ei olnud täisrühma jagu tantsijaid, siis tulid appi Pai­de Kägärä tantsijad Anneli Nõmmik ja Pilvi Kriisa. Jaa­nuaris, I ülevaatusel, oli meie "Merepidu" fenomenaalne selle poolest, et me ajasime niimoodi kõik segi, et pole iial ühtegi tantsu nõnda tant­sinud. Õnneks lihviti tantse ja kutsuti vaatamata puudu­jääkidele teisele ülevaatusele. Samas öeldi, et Pilvi ja An­neli mitmes rühmas tantsida ei tohi. Siis tulid meile appi naised Võhmast - Luule Tiir­maa ja Cilly Sarv, et me ikka saaks tantsupeole kandidee­rida. Veel tegid meiega üle­vaatused kaasa, aga peole ei tulnud Eveli Lilleoja ja Janne Aare. Ka Tiina Kapp, kes elab juba mitu aastat Pärnumaal Paikusel, tuli meie rühma selleks hooajaks tantsima, et meid oleks ikka rohkem. Kuigi see kaugelt käimine talle alati kerge ei olnud, tegi ta selle hooaja meiega koos edukalt lõpuni. Teine üle­vaatus aprillis läks kenasti ja mai algul saime teada, et saame suurele peole. Kroo­nikas on veel kirjas, et rõõm oli ülisuur, sest vastupidiselt Inga kindlale uskumisele, et me saame peole, kahtlesime meie ikka natuke, sest "Viire takka" tundus ikka nii raske ja tundeline. Aga ära tegime!

Tallinna peole läksime juba projektide toel saadud uhiuute Pilistvere kihelkonna rahvariietega.

Hooaeg 2009. - 2010.a.

2009 a. sügis algas Pillerpäkkadel ettevalmis­tusega korraldada novemb­ris Järvamaa uute tantsude konkurss ja rahvatantsupäev. Tahtsime ka ise konkur­sist osa võtta ja pidime sel­geks saama Inga uue tantsu „Ummamuudu sabatants ehk Kadri puusanõks". Rah­vatantsupäev läks korda, ise saime oma tantsu eest eri­preemia platsinägemuse eest. Juuli lõpus esinesime Võhma linnapäeval.

Hooaeg 2010. - 2011.a.

Oktoobris käisime õn­nitlemas meie vallavanemat Jürit juubeli puhul, tantsisi­me ka. Novembris esinesime Järvamaa Käsitööpäeval, seal astusime esimest korda üles ka modellidena kübarate de­monstreerimisel. Novembri lõpus osalesime Pilistvere kihelkonnapäeval ja suutsi­me Inga tantsu "Elu" väga sassi ajada. Aprillis tähista­sime Imaveres Ülemaailmset Tantsupäeva. Juunis osalesi­me I Eesti Naiste Tantsupeol Jõgeval. Naiste tantsupeole eelnes jällegi kõva tantsude õppimine, selgeks oli vaja saada 4 tantsu: "Üksik puu", "Kodu", "Kaera-Jaan", "Palve". Järvamaa ülevaatus toimus

Roosna-Allikul. Oli teada et kõik rühmad saavad peole, aga tantsusid oli vaja ühtlus­tada ja lihvida. Ülevaatuse ajal ehmatas see, et "Kodu", mida me olime palju harjutanud ja mis meie meelest hästi väl­ja tuli, parandati palju. Ülev hetk oli see, kui me Ülo Luhti loodud tantsu Palve ettetant­simise lõpetasime. Siis oli umbes minut aega hingemat­vat vaikust. Selle tantsu looja ja ühtlasi ka I naistetantsupeo pealavastaja ning ka teised meie ülevaatajad lihtsalt olid vait, nii et meil tuli hirm pea­le, et nüüd oleme küll millegi hirmsaga hakkama saanud. Aga siis ütles Ülo Luht, et tema ei ole veel nii head selle tantsu esitust näinud kui ta hetk tagasi nägi. Rahunesime maha ja väga hea tunne oli sellist kiitust pälvida. Tantsu­pidu ise oli väga hästi korral­datud. Kuna üks korraldaja oli ka folklooriselts Jõgevahe Pere ja meil oli meeles nende poolt superhästi korraldatud võistutantsimine Jõgeval, siis ei imestanud väga. Ainuke, millega rahul ei oldud ja ikka asja pärast, oli söök, küll jäid tantsijad sellest ilma, küll ei kõlvanud see süüa. Aga proo­vid sujusid hästi, öömaja oli korralik, õhtused simmanid meeleolukad. Isegi päevaste proovide tapvale kuumuse­le leevenduseks oli organi­seeritud päästeameti auto naisi külma veega pritsima. Väljaspool aeda oli vett prit­sival päästeametnikul lõbus ja aia sees vee all oli naistel veel lõbusam. Kuna presi­dendi proua võttis koos oma rühmaga Kadrioru Kadrid tantsupeost osa, siis esimest kontserti austas oma koha­olekuga härra president ise. Tore oli see, et peale VIP alal karastava joogi joomist, käis ta ümber staadioni ja kätles kõigi tantsijatega, kes seda soovisid.

21. - 24. juulini toimus pika traditsiooniga Euroopa suurim rahvakunstifestival Europeade esimest korda Eestis, Tartus. Võtsime sellest osa tantsijatena ja tegime ka vabatahtlikena tööd. Kuna sellest on juba ka vallalehes kirjutatud, siis ma pikemalt ei peatu sellel üritusel. Üks jutt on küll meil rääkimata, kuidas me peaaegu uue nime saime. Nimelt Püssirohu­keldris tantsitas meie naisi üks meesterahvas, kes tunneb meie vallavanemat ja kui ta kuulis, et me oleme Imavere naisrahvatantsurühm, siis ta arvas, et „ahaa, teie olete siis see Jürka punt". Eestipoolne peakorraldaja Valdo Rebane on peale Europeade kõiki va­batahtlikke pommitanud lu­gematute kirjadega, sest ta ei jõua meid kuidagi ära tänada - sest üle Euroopa on Eestis korraldatud Europeade tohu­tult hea hinnangu saanud ja Valdo arvab, et suurt osa sel­les on etendanud vabatahtli­kud. Viimane kiri tuli temalt koos kirjaga Europeade pre­sidendilt hr. Bruno Peetersilt: „Siirad õnnitlused!!! 48. Eu­ropeade oli vapustav! Paljude festivalisõprade ja -osalejate sõnul oli see kindlalt kõige parem Europeade. Mis mi­nusse puutub, siis avaldas mulle sügavat muljet sünd­muse autentsus ning see, kuidas te suutsite korraldada tõelise Baltimaade Europea­de, kasutades oskuslikult ko­halikku infrastruktuuri, mis andis kogu üritusele lisaks ka teise sõnumi.

Meie vaba ja rahumeelse sõpruse sõnumile lisandus nüüd rahvakultuuri tugevuse ja usaldusväärsuse sõnum.

NEED, KES SEEKORD EUROPEADEL EI OSALE­NUD, KAOTASID PALJU NING JÄID ILMA SUURE­PÄRASEST FESTIVALIST. Seekordne Europeade oli suur mitte osalejate arvult, vaid kvaliteedilt!.

Peaaegu igal aastal oleme traditsiooniliselt tantsinud Imavere valla aastapäevapeol, samuti Vabariigi aastapäeva tähistamisel, Järvamaa lau­lu- ja tantsupeol ja kohalikul jaanipäeval.

Hetkel tantsivad meie rühmas Ketlin ja Marge All­maa, Tuuli Haljaste, Alli­ka Jüris, Eveli Maksim, Eve Okas, Mai Paidu, Cilly Sarv, Anneli Siimussaar, Heli Vard­ja. Meid juhendab Inga Väli ja klaveril saadab aeg- ajalt Maive Loorits.

Siinkohal kasutame ju­hust ja ootame meie hulka uut klaverimängijat ning uusi tantsijaid!

Täname Ingat ja kõiki, kes meid on aastate jooksul toetanud ja meie esinemis­tele kaasa elanud. Suur aitäh Teile!