Sotsiaalpedagoog: minu töö on aidata õpilasel toime tulla kooliskäimise ja kohanemisega. Olen abiks koolis esinevate probleemide lahendamisel: õpi-, käitumisraskustes ja stressis olevate õpilastega. Teen koostööd kooli psühholoogi, juhtkonna, õpetajate ja teiste koolitöötajatega, samuti valla, korrakaitse tervishoiu ja teiste maakonnas olevate asutustega.

2. Kes võib abi küsida/saada kooli psühholoogilt ja sotsiaalpedagoogilt?

Psühholoog: pöörduda võivad nii õpilased, lastevanemad, õpetajad kui teised kooli töötajad.

Sotsiaalpedagoog: abi küsivad õpetajad, vanemad, õpilased. Viimasel ajal on palju algklassiõpilasi kes vajavad pidevat tähelepanu ja soovivad lihtsalt ennast tühjaks rääkida.

3. Sagedasemad probleemid, millega teie poole pöördutakse?

Psühholoog: esialgu püüan saada ülevaate õpilaste võimetest ning viin alates 1. klassist läbi vastavaid teste. Probleemide ilmnemisel tegelen lastega individuaalselt ja arutan õpetaja(te)ga ning lapsevanemaga lapse edaspidise toetamise võimalusi.

Sotsiaalpedagoog: lastel on muresid palju. Tunnen, et suudan läbi last ümbritseva võrgustiku nende muredele leevendust leida (suhted vanematega, õpiprobleemid, konfliktid, sotsiaalne tõrjutus, hingelised mured jne).

4. Kas kõigi õpilastega on võimalik kontakti saavutada?

Psühholoog: usun, et on. Mõne õpilasega võib kontakti leidmine ja usalduse võitmine kauem aega võtta.

Sotsiaalpedagoog: tundub, et minu kõige suurem oskus on lastega kontakti leidmine. Muidugi on uued õpilased algul häbelikud. Algatan kohumise, vestlen temaga ja tunnen huvi tema tegemiste vastu. Ega kõik ei pruugigi abi vajada, kuid kohtumisel on õpilase naeratus ja tere juba märgiks, et olen omaks võetud.

5. Kas on palju koolikiusamist?

Psühholoog: koolikiusamise ennetamise ja juhtumite lahendamisega tegeleb põhiliselt sotsiaalpedagoog, kes vajadusel kaasab kiusamise põhjuste väljaselgitamiseks või poolte lepitamiseks abijõude.

Sotsiaalpedagoog: lapsed, kes kogevad vägivalda kodus või näevad oma pereliikmeid teisi vägivaldselt kohtlemas, hakkavad ka ise teisi kiusama. Õnneks on õpilased üsna julged tulema rääkima keda kiusatakse ja miks. Tehtud küsimustikest on selgunud samuti, keda klassis kiusatakse ja mil moel. Mitmeid aastaid on koolis õpilasesindus, kes jälgib olukorda ja tänu nende tähelepanekutele oleme saanud paljudele kiusamisprobleemidele jälile.

6. Kuidas hindad kooli psühholoogi/sotsiaalpedagoogi vajalikkust koolis?

Psühholoog: kooli psühholoogist on koolis kasu siis, kui ootused talle on realistlikud, üksteist usaldatakse ja tehakse koostööd. Nii nagu probleemid on tekkinud pika aja jooksul, võtab ka nende leevendamine/lahendamine aega.

Sotsiaalpedagoog: arvan, et on küll. Õpetajatel on niigi töökoormus väga suur ja hea on õpilastel teada, et majas on inimene, kes neid lihtsalt kuulaks, aitaks välja tulla probleemidest, rääkimata muudest muredest, mida on vaja lahendada. Probleemid lahvatavad siis, kui pole enam ühte õpetajat - klassijuhatajat, vaid palju aineõpetajaid ja uus klassijuhataja. Tekivad tõrjutuse probleemid, langeb õppe-edukus jne.

7. Soovite midagi öelda õpilastele, lastevanematele, õpetajatele!

Psühholoog : kuna eesmärk on kõigil ühine - et kõik tunneksid end koolis hästi, lapsed saaksid õppida ja õpetajad õpetada, on oluline istuda ühes paadis, liikuda samas paadis ja sõuda samas rütmis.

Sotsiaalpedagoog: õpilastele ütleks, et õpi võimetekohaselt, ole kohusetundlik ja teistega arvestav. Lastevanematele tahaks öelda, et perekond on lapsele väga tähtis. Viltu kisub siis, kui vanematel puuduvad vanemlikud oskused, puudulik vanemlik järelevalve, on perekonnasisesed lahkhelid, alkoholiprobleemid, hoole ja armastuse puudumine peres. Kogu kooli töötajaskonnale tahan öelda, et peamine on meie igaühe hoolivus õpilase pärast. Vaid koos saame olukordi muuta, mitte loota kellelegi teisele!