Ühinemine aitab arengule kaasa
Moodustatud on valdade 12-liikmeline ühinemiskomisjon ja iga vallavolikogu või -valitsuse liikmete hulgast on määratud need kolm inimest, kes komisjoni kuuluvad.
Kuna plaanitav ühinemine ei ole enam mägede taga, siis esitas «Kuukiri» kaheksa küsimust Viiratsi valla, Paistu valla, Saarepeedi valla ja Pärsti valla ühinemiskomisjoni esimehele Kaupo Kasele.
Kaupo Kase, mis pani neli valda selles suunas liikuma, et ühineda?
Omavalitsus peab leidma uusi lahendusi koostööks ja avaliku teenuse osutamiseks. Kahanev eelarve ja suurenevad kulud kohustavad meid leidma uusi võimalusi piirkonna arendamiseks. Üks neist on koostöö kõrgeim vorm ehk omavalitsuste ühinemine.
Seda lahendust tänased seadused ka võimaldavad ning see on teostatav. Häid praktikaid leidub nii Viljandimaal kui vabariigis. Peamine on soov, tahe ja valmisolek. Piirkonna arengule saab just sellisel moel kaasa aidata.
Nelja vaese liitmisel ei saa ju ühte rikast?
On teada tõsiasi, et koos toimetamisel on kulud alati väiksemad - lisaväärtus tekib liidetavatele objektidele, rahale ja inimestele.
Ühinemise eesmärk ongi kõikide seniste hüvede ja tegevuste jätkumine ja tekkinud lisaväärtuse või siis sünergia kasutamine piirkonna konkurentsivõime tõstmiseks.
Kui kaua see protsess on kestnud, millal ja miks toimus läbimurre?
Viljandimaa ümbruse piirkonna omavalitsused on omavahel kogu aeg tihedalt suhelnud. Protsess sai suurema hoo sisse tänavu kevadel, kui omavalitsuste volikogud nõustusid ühinemisläbirääkimisi alustama.
Kas praeguseks võib kindlalt öelda, et 2013. aastal liitumine toimub? Kui ei, siis mis võib saada takistuseks?
Täna on kõigi nelja omavalitsuse volikogudeja valitsuste meelsus ühinemise suhtes positiivne. Usume, et ühinemisel ei teki ületamatuid takistusi ning 2013 ühinemine toimub.
Kas liitumisega kaasneb ka haridusalane reform? Mis juhtub valdade koolide ja lasteaedadega - kas nad liituvad, kaovad või tekivad hoopis juurde?
Ühinemisega seoses ei ole koolide sulgemisi kavandatud. Kui mingi kool tuleb laste arvu muutumise tõttu kunagi sulgeda või avada, siis on see paratamatu vajadus.
Arenguid näitab aeg. Ühinevates omavalitsustes gümnaasiumidega koole ei ole.
Kas sisuliselt Viljandi linna piiramine võib tähendada, et tulevikus või ehk isegi lähitulevikus kaasatakse ka Viljandi linn ühisomavalitsusse?
See on võimalik. Kindlasti saab aga olema kahe naabri vahel tihe koostöö. On hulganisti teenuseid, mida vallas pole mõistlik pakkuda, vaid mõttekam on osta naabrilt.
Näiteks olgu siin toodud gümnaasiumiharidus, huvi-, spordi- ja muusikakooli teenus ja muud sellised. Lisaks oleme suure vallana läbirääkimistel arvestatavam partner.
Mida loodate liitumisest ja kas on siis ikkagi juba selge, millisest kohast saab uue valla keskus?
Liitumisega tekib tugev omavalitsus. Kaob ära dubleerimine. Omavalitsuste liitumine annab võimaluse spetsialiseerumiseks ning senisest efektiivsemaks tööjaotuseks.
Ühtlustuvad õigusaktid, teenused ja toetused. Piirkonna arengu planeerimisel on suuremal omavalitsusel oluliselt suurem vaade ja mõju. Tähtis on, et hakkaksime osutame kõiki avalikke teenuseid kvaliteetsemalt kui seda eraldiseisvatena suutnud oleme.
Kohta uuele vallakeskusele täna alles otsitakse, kuid esialgselt on kokku lepitud, et see saab olema Viljandi linnas.
Informatsiooni liitumisläbirääkimiste kohta leiab veebilehelt http://www.viljandimaa.ee/viljandivald
Statistika (Allikas: Statistikaamet)
| Omavalitus | Rahvaarv | Pindala | Asustustihedus | Valla keskus | Asustusüksusi |
| Viiratsi vald | 3609 | 215,02 km² | 16,8 elanikku km² kohta | Viiratsi alevik | 1 alevik ja 21 küla |
| Paistu vald | 1456 | 128,59 km² | 11,3 elanikku km² kohta | Paistu küla | 16 küla |
| Pärsti vald | 3691 | 210,62 km² | 17,5 elanikku km² kohta | Jämejala küla | 1 alevik ja 26 küla |
| Saarepeedi vald | 1216 | 98,34 km² | 12,4 elanikku km² kohta | Saarepeedi küla | 12 küla |
| KOKKU | 9972 | 652,57 km² |
