Mulgid viiest kihelkonnast pidutsesid ühe katuse all
Väärtustamaks Mulgimaale omast elulaadi, tavasid ja kombeid, tutvustati saalitäiele publikule Mulgimaalt ja mujaltki Mulgimaa kihelkondade ajalugu, kombeid, rahvarõivaid ja kultuurilist eripära. Päeval oli kaasalööjaid eakatest memmedest-taatidest kuni kandekorvis sülelasteni välja.
Halliste kihelkonda esindanud Abja ja Halliste valla ning Mõisaküla linna taidlejad tutvustasid oma nostalgiahõngulises kolmveerandtunnises etteastes Mõisaküla ja Viljandi vahelise raudtee ehitamist ja seeläbi hoogustunud asustuse kujunemist piirkonnas. Seda tehti ajalugu ja tänapäeva mõtteliselt ühendades lõbusa rongisõidu-mänguna Mõisakülast Kaarlisse, kust edasi, nagu muistsel ajal ikka, „hobustel" lõppsihina ei mujale, kui Karksi-Nuia kihelkonnapäevale.
Igas „jaamas" lisandus „peorongi" uusi rõõmsaid rahvariietes esinejaid: Mõisakülast tantsurühma Ütenkuun ja Abjast Wallatute nobejalgsed noorikud, Halliste mailt Särtsu ja Tureli tantsijad, Sõsare tantsumemmed ja ansambli Rosin laulunaised. Kultuurikeskuse lavalaudadelt esitati finaalina täissaalilt sooja vastuvõtu teeninud kaunis folkloorne tantsukava.
Järgnevalt üles astunud Helme kihelkonna taidlejad haarasid püsti tõusnud saalitäie publikut oma koori eestvedamisel kaasa laulma kohaliku mehe Aadu Kaasiku poolt Hendrik Adamsoni sõnadele kirjutatud Mulgimaa hümni. Helme kava sidus muheda vestega tarvastu murrakus Tõrva Tilde. Nalja viskas ka Hummuli Maali.
Paistulaste etteastetest olid meeldejäävaimad Forselite pere rahvapilliansambli esinemine ja Ramsi vabaajakeskuse juures tegutseva segarühma Vabajalg mittemulgipärane hoogne tants, mis ka kõige tulisema aplausi osaliseks sai. Valda tutvustas slaidide kaasabil vallavanem Ene Saar.
Tarvastu rahvatantsurühma esitatud „Kalamees" ja „Mulgi polka" panid saali kaasa plaksutama. Laulis segakoor Üits Viis. Tarvastu rahvariietest andis põhjaliku võrdleva ülevaate Kairi Pahtmann sealsest käsitöökojast.
Õhtuni kestnud pika peo lõppakordina astusid arvuka taidlejateväega üles peoperemehed karksilased, lastes lahkelt saalis pingiridades ringi käia korvidel värskete maitsvate mulgikorpidega. Tantsu- ja laulukollektiivid koos laulsid lõpuks püsti seistes ühislauluna Vello Ainsalu laulu „Kodukoht Karksi". Ansambli Lustipill koosseisus oli laulu akordionil saatmas ka sünnipäevalapsest autor ise.
Kihelkondade päeva avamisel tervitasid kaasmulke riigikogu liige Siim Kabrits, vastne mulgi kultuuri instituudi tegevjuht Janne Järvelt ja mulkide seltsi esindaja Leili Weidebaum.
Pikk pidu lõppes mulgisimmaniga Lustipilli lugude saatel, kus kõikidel päeval osalenutel oli võimalus elava muusika saatel meenutada vanu seltskonnatantse ning kaasa lüüa ühislaulmises ja -tantsimises.
Kohapeal oli käsitöömeistritel ja mulgitoitude valmistajatel võimalus kaubelda enda toodanguga. Mõõduka tasu eest sai mekkida õuna- ja porgandikooki, porgandikeeksi ja muid maitsvaid mulgi perenaiste suupäraseid küpsetisi. Kõiki esinejaid kostitati lisaks aga tasuta maitsva mulgipudruga.
Korraldajate nimel ulatas Karksi valla kultuurikeskuse juhataja Kai Kannistu esinemiste järel kõigi viie kihelkonna esinduste juhtidele tänutäheks mulkide ühtehoidmist sümboliseeriva mulgimustrilise vihmavarju.
Igati korda läinud uudse ettevõtmise algataja Kai Kannistu võttis lõpuks saali ees vastu lilleõied koos mehise kallistusega. Tänajaks oli ka ise tantsurühma koosseisus kaasa löönud mulgikuues Karksi vallavanem Arvo Maling.
