Isadepäev Kaiu lasteaias
Isadepäeva pidu oli huvitav, laste poolt oodatud ja kohalolnute abil meeldejäävaks pidutsetud... Peole minnes arutasime elukaaslasega, et mis sellel aastal peol toimuma hakkab: lapsed kodus midagi ei harjutanud. Seega olin kindel, et meie neiukeste osaks on seekord „ilusat tausta teha...". Üllatused ja teistmoodi sündmused algasid aga juba peo alguses, sest meie kallikesed saabusid saali mitte harjumuspäraselt ja natuke nagu „valest kohast" ehk siis vanema rühmaga koos sisenes terve Triinutare seltskond korraga.
Peo ametlik osa oligi alanud: kõik rühmad esitasid koos issidele sissejuhatava laulu, millele järgnes iga rühma etteaste. Edasi ringmängud issidega-vanaissidega, kus emmedel oli oma "püha üritus" joosta fotoaparaatidega mööda saali, ümber isside ja laste a'la kes kiirem ja osavam ning kõige tabavam. Pärast mängimisi saadeti issid koos lastega saalist pidulikult välja ning emmede nägudel peegeldus hämming ja küsimus: "Ongi kõik? OK, kõik siis kõik!" Aga issid ja lapsed olid veel natuke aega silmapiirilt kadunud... Lihtsalt kadunud... Siis aga hakkas saali kostma treppidelt madinat ja selgus, et issid-lapsed suunati võimlasse jõu- ja ilunumbreid harrastama. Ise suhtusin sellesse jälle eelarvamusega, eelkõige mõeldes, kuidas meie pisema preili rühma kolmikute issi kõiki kolme korraga õlal hoiab ning võimleb... samas see pilt silme ees tundus omajagu huvitav. Tuleb minna kaema, oli otsus selge. Võimlas sai nähtavaks väga sõbralik ning koostööaltite partnerite tekitatud meeskonnavaim. Issid ja lapsed siblisid-sikutasidmürasid-pingutasid. Ruumi oli küll vähevõitu, kuid nagu eestlane teab, mahub häid lambaid palju ühte lauta, nii ka Triinutare võimlas.
Triinutare isside ja laste rahvaspordiüritus oli tore, ja nagu rahvaspordiüritusel ikka, ei olnud tähtis võit, vaid osavõtt ning fiiling. Koos mängiti
laeva ning soos müttamist, prooviti osavust. Kogu meie pere vaieldamutu lemmik oli köievedu rühmade vahel, kus jõudu näitas meie pesamuna koos kaaslastega ehk siis Lepatriinud. Oma laste pealt nähtu põhjal võin kinnitada, et Triinutare kollektiivi mõte just niiviisi isadepäeval toimetada oli igati õige, isadepäevale kohane. Eriti vahva oli ürituse lõpp, kus pakuti Triinutare laste tehtud võileivatorti. Vau! Vaat oli tort! Pidu, millest kujunes hoopis meeldiv õhtu koos isside ja lastega, oli tore ning lõbus oma uudsuses ja üllatavas võtmes!
Tänan Triinutare kollektiivi suurepärase idee ja selle teostuse eest!
Tänan lapsi hea tordi ning issisid ilusa meeleolu loomise eest nii neile endile kui ka emmedele!
