Saarde läbi ajaloo prisma
12. novembril kirjutasid linnakodanikud Pauline ja Jüri Tomberg ning Kilingi-Nõmme sanitaarhügieeni tarvete kaupluse juhataja pr Agnes Rümmel linnavalitsusele oma kahjudest 1941. a linnapõlengus järgmist: „6. juulil 1941 peale lõunat tekkis bolschevikkude süütamisel Kilingi-Nõmme linnas tulemeri, mis hävitas kohalise wabriku, kauba ja muid ladusid ja üle 30 eluhoone ühes kõrwalehitustega. Järgmisel päeval, 7. juuli hommikul, süüdati järelejäänud laod ja tuli neelas ühes nendega weel hulga eluhooneid. Mõlemil päewil puhus kange tuul ja iga silmapilk oli karta, et hakkab või süüdatakse põlema hoone, kus asub Kilingi-Nõmme sanit. hüg. tarwete kauplus ühes eluruumega. Kiires korras sai wälja kantud oma asju ja kergemat, wäärtuslikumat kaupa. Wäljakantud asjad said tükike maad hoonest eemale wiidud, põõsaste ja kartuli wagude wahele maetud, nii kuidas juhtus. 7. juuli õhtupoole tuli Saksa sõjawägi ja algas asjade tagasitoomine. Selgus, et mõndagi asja ja pakki kaduma läinud - muu seas 1 wineerist kast, millesse oliwad pakitud järgmised asjad ja ka kauba ja taara kontoriraamat (järgneb kaupade loetelu 18 nimetust. O.P.). Kahju 1650+500 rbl. ... peale nimetatud kauba ka weel rohkesti muid asju waraste saagiks langes ja 20-30 m kaugusel, pealetuule põlewast suurest hoonest põlewate, lendawate söetükkide läbi rikutud ja süüdatud sai." Aktil allkirjad: P. Tomberg, J. Tomberg ja A. Rümmel.
14. novembril oli laat Kilingi-Nõmmes.
Novembri keskel külastas Tali valda piirkonnakomissar Bombe, et endistele omanikele tagastada Lanksaare ja Matsi talu. Selleks puhuks olid Lanksaare talu kaunistatud eeskambrisse kogunenud kohalikud põllumehed ja saksapoolne põllumajanduse juht von Bussche. Talu tagastati pojale, kuna peremees oli küüditatud ja perenaine läinud igavikuradu. Pärast paberite üleandmist tänas piirkonnakomissar Lanksaare talu senist valitsejat von Busschet.
10. detsembril sündis Kernu vallas Ki-lingi-Nõmme Linnavalitsuse ja hiljem Saarde Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist, bioloog Eesi Kolla.
10. detsembril pidas linn talvelaata. Sel aastal olid laadad Kilingi-Nõmmes olnud
2. veebruaril, 19. aprillil, 19. juunil, 1. augustil, 10. septembril, 14. novembril ja 10. detsembril.
Detsembris ilmus kohustus, et iga talu peab muutuma isevarustajaks nii toitlustuse kui riietuse alal. Rindel oli olukord väga pingeline ja nii käis rinde abistamiseks endise hooga korjanduste kampaania. Näiteks kogusid Pärnumaa koos Pärnu linnaga 4 tonni tekstiilijäätmeid, mis läksid ümbertöötlemisele.
Saarde koguduses laulatati 55 paari, leeris käis 36 poeg-ja 69 tütarlast, ristiti 92 poeg-ja 77 tütarlast, armulaual käis 334 meest ja 789 naist, maeti 58 meest ja 66 naist. Kogudusse lisandus 58 ja lahkus 82 liiget.
Aasta lõpuks saatis Kilingi-Nõmme linn ERÜ-le korjanduskarbiga korjatud 534 riigimarka, Mõisakülast koguti 625 Rmk. Üldse andis ERÜ 1942. aastal majanduslikku abi rahas ja ainetes 21643 isikule.
Marie Linde Laiksaarest Pihke külast on 1942. a ilma kohta kirja pannud: „1942 aasta talwene põõri päewa tuul. esimene päew põhja tuul ja pilwes. teine päew lõune mere tuul pilwes. Kolmas päew keskhommiku ja lõune waheld - pilwes. Januari poole peal olli kord sula aga läks iälle külmaks. ja olli nii külm et mõni kord üle 40. neljakümmne krati. Kuni kevadise põõri päewani siis akas soemaks minema ja mai kuu poole ümber 20. mail sai ka loomi wälja lasta oli juba hein kaswanu siis olli kaunis külm ja tuuline kewadi wihma tuli wäha kuni põõri päewani ja põõripäewast algas tulli wäha wihma juuni kuu läbi. esimesest juulist hakkas wihma sadama ja sadas kõik selle juuli kuu läbi kuni 5 augustini siis olli nii sügaw wesi igal pool et ei sanud heina tehja kõik mädanes ära mis sai juuni kuu lõpul niidetud juulis änam niita ei sanud. hein ei paistnud weest wäljagi aga augusti kuus ja septembris sai päris kenasti heina tehja ja wili on roostel. kartulad on õige wäikesed. nii on siis 1942 aasta suwi olnud kuni põõripäewani ja põõripäewast läks teiseks weel oli põõri päewal kange torm siis läks soemaks ja kaks nädalid peale põõripäewa tulli kõwa külm ja ka lumi tulli maha ja jäi nii siis oli kuni jõuluni külm ja sügaw lumi talwe algul läks sulaks põõripäewa aeg oli suur sula."
