Raamatukogu eksisteerib lugeja jaoks
Ütlen ausalt, et kultuuriministri väljaöeldu (nendele, kes teemaga kursis ei ole selgituseks, et ministri arvates pidid rahvaraamatukogud riigiraha eest tellima raamatukogudesse palju massikultuuri raamatuid ja jätma tähelepanuta eesti kirjanike poolt kirjutatu, mis on väga taunimisväärt!) pani ka mind raamatute komplekteerimise üle järgi mõtlema. Mõistan, et Võiste raamatukogu sisu sõltub täielikult minu valikutest! Samas pean ma ka arvestama lugejate soovidega. Tegelikult on tõeliselt raske selles raamatute virr-varris orienteeruda kui rahaliselt saab raamatukogu lubada endale väga väikese osa aasta jooksul ilmuvast kirjandusest.
Külaraamatukogu komplekteerimispõhimõtted
Siinkohal sobikski veidi selgitada külaraamatukogu komplekteerimispõhimõtteid! Teen seda 2010. aasta näitel. Võiste raamatukogu on Tahkuranna vallavalitsuse poolt hallatav asutus ja kõik kulud kannab vald. Kultuuriministeerium eraldab rahvaraamatukogule teavikute soetamise raha olenevalt raamatukogu teeninduspiirkonna elanike arvust ja eelmisel aastal oli see Võiste raamatukogul 20 449 krooni, 95 senti (23 krooni elaniku kohta). Kui „masuga" seoses riik vähendas 2009. aastal omapoolset toetust raamatukogudele järsult (Võistes 7000 krooni), siis vald leidis omalt poolt võimaluse raamatute ostmise raha veidi suurendada ja on hoidnud seda ühtlasel tasemel (27 000 krooni) Sellele lisandub valla poolt ( mitte riigilt!) ajakirjanduse tellimiseks 13 00 krooni. Püüan nüüd anda ülevaate kui otstarbekalt olen siis suutnud Võiste raamatukogus maksumaksja raha kulutada. Eelmisel aastal lisandus fondi 331 uut raamatut (neist 21 annetusena). Eesti kirjanike teoseid on tellitud 99 ja eesti lastekirjandust 48 raamatut, seega kokku 147 raamatut, mille kogusummaks on 20 904 krooni ja 54 senti. Pole paha! (nagu ütles üks teine poliitik). Siit järeldus, et vähemalt 2010. aastal on Võiste raamatukogus kogu riigi poolt saadav raha kulutatud eesti (laste) kirjanduse muretsemiseks! Samas ei hiilga ka kõik eesti kirjanikud (mõne kohta võikski öelda „kirjutaja") just erilise sõnaseadmisoskusega! Kust jookseb piir kõrg- ja massikultuuri vahel!?
Kultuuriajakirjandus
Teine põletav teema, mis üles kerkis, on kultuuriajakirjandus. Tunnistan, et Võiste raamatukogus ei käi ühtegi nendest. Juba aastaid on mind vaevanud dilemma, kumb on siis suurem maksumaksja rahade raiskamine - kas see, kui ma tellin raamatukogusse nii öelda "massikirjanduse raamatu" ja see põhimõtteliselt aasta jooksul riiulisse seisma ei jäägi või see, kui ma tellin kõik kultuuriajakirjad ja nad sealt riiulilt mitte kordagi ei lahkugi? Mida arvate Teie? Viimati olid näiteks Sirp ja Looming tellitud 2008. aastal, aga mitte ühtegi korda neid ei laenutatud.
Raamatukogu eksisteerib lugeja jaoks
Olen siiani oma töös lähtunud põhimõttest, et raamatukogu eksisteerib lugeja jaoks ja püüdnud tellida kirjandust lugeja vajadustest ja erinevatest huvidest lähtuvalt. Kas edaspidi hakkab raamatukogus kehtima „hea maitse diktatuur"? (Mihkel Muti väljend). Tuletan ühtlasi meelde, et igat raamatukogus puuduvat ja lugejale huvipakkuvat teavikut on võimalik tellida teistest raamatukogudest raamatukogudevahelise laenutuse teel!
Rahulikke jõulupühi ja meeldivaid lugemiselamusi uuel aastal!
Loe ka Võiste Raamatukogu blogi http://voisteraamatukogu.blogspot.com/
19. detsembrist alates on Võiste raamatukogu „koridorigaleriis" avatud näitus „Tahkuranna valla 20 aastat sõnas ja pildis"
