Jeesusega on masohistlik, depressiivne ja täiesti möödas jõulutundest.

Järgmine kild on aastast 1990. Olin kirikus ja pulli pärast läksime noortega sinna laulma, et mammide hääli toetada jõulude ajal. Olin noor ja elumere lainetel. Iga teismeline kogeb elumerd, kuid mõne lained on nii rängad, et mitte ainult talle ei tee lained viga, vaid ka teistele. Kui olin altari ees ja vaatasin Jeesust, siis tema silmad olid suunatud minu poole ja silmis oli küsimus:" Mida sa noormees teed oma eluga?" See küsimus seal altari ees tungis kui kontidest läbi ja kunagi ei osanud ma arvata, et keegi võib sinu sisemuse nii välja tuua ja panna elu üle järgi mõtlema. Tundus, et ainult Tema teab, mis on minu sees tegelikult. See kild on mälestus sellest, kuidas muutusid minu elu väärtushinnangud ja minust sai kristlane.

Kolmas kild on selle sama altari ees, kui noormees on põlvili ja küsib: "Miks on maailmas nii palju viletsust ja häda - vaesust, haiged perekonnad ja lapsed, vaesus ning viletsus?" Sellele küsimusele ei olnud vastust, kuid kui vaatasin altari poole, nägin Jeesuse avatuid käsi. Käed olid suunatud minu poole ja sealt tuli julgustav sõnum - Sa ei ole siin maailmas üksi. Sa oled alati koos Taevaisaga ja koos temaga saad sa ise muutuda paremaks ning ka muuta maailma.

Millestki, mis ei ole inimmõistes särav ja glamuurne saab järsku midagi, mis on suuteline tooma valgust kogu maailma. Tänasel päeval otsime palju tuge elule ning paljudel on raske elada ja olla. Oleme nendes raskustes koos Taevaisaga ja las tema toob valgust ja tugevust meie igapäeva elukoormates. Advendi ootus on ju selles - valgus tuleb siia maailma.

Soovin Teile õnnistatud advendiaega ning rahulikku aastavahetust.