Uurimistöö lennutas Vastseliina Gümnaasiumi abituriendi Brüsselisse
Vastseliina Gümnaasiumis on uurimistööde traditsioon pikaajaline. Algusaastate kodu-uurimused on suures osas asendunud õpilasuurimustega, mis hõlmavad laiemalt huvipakkuvaid valdkondi. Meie kooli 11.klasside õpilastel on uurimustöö koostamine kohustuslik, see on üleminekueksamiks, mil õpilased peavad kirjutama uurimuse vabalt valitud teemal. Minu idee teha töö just rahast sündis pika mõtlemise tulemusena. Kindlasti mõjutas teema valikut ka selle aktuaalsus - Eesti oli üle minemas eurole, Eesti kroon aga vajumas ajaloohõlma. Nii valmis möödunud õppeaastal ka minu rahateemaline uurimus.
Koos juhendaja Küllike Nageli ja ülejäänud 11 reisikaaslasega algas lennureis Tallinna lennujaamast. Minu jaoks oli see elu esimene lennureis, seetõttu olin ka üsna närvis ning põnevil. Enne sõitu öeldi mulle, et ega ükski lennuk pole veel taevasse jäänud. Brüsselisse jõudes ootas meid lennujaamas belglane, käes silt „ESTONIA". Alles siis sai mulle selgeks, et olen kodust nii kaugel. Mind hämmastas Brüsseli liiklus ja autode rohkus. Eriti imelik oli nende prügimajandus. Õhtuti viiakse tänavatele või uste taha prügikotid, mis siis hommikuks ära korjatakse. Hoolimata tööpäevadest, oli õhtuti ning öösiti väga palju inimesi linnas ringi liikumas. Poed pandi aga juba kell 19 kinni. Ööpäevaringselt olid lahti vaid suveniiripoed, mida on Brüsselis palju. Reisi eesmärgiks oli tutvuda Euroopa Liidu ametiasutuste ja Belgia pealinna Brüsseli vaatamisväärsustega. Meie peatumispaigaks oli Hiina interjööriga hotell La Maison du Dragon. Restoranides pakuti erinevaid Belgia toite, sealhulgas ka rannakarpe, mis maitsesid kardetust paremini. Hommikusöökidel hotellis ning linna restoranides sai nautida suurepärast teenindust ja hõrgutavaid roogasid. Pärast igat toidukorda oli ohkimist ja puhkimist täis kõhu pärast. Külastasime Euroopa Komisjoni, kus kohtusime komisjoni asepresidendi transpordivolinik Siim Kallasega. Kallas rääkis meile meeleldi oma tööst ning sellest, kui tuntud on Eesti mujal Euroopas. Temalt küsiti kunagi: „Kas teil seal Riias tänavu lund ka maha tuli?" Selliseid seikasid on tal palju olnud. Kui ta ühele oma kolleegile kunagi vastas, et eestlased leiutasid Skype'i, siis oli kolleeg imestanud ja vaikides minema kõndinud. Eestit küll teatakse, kuid siiski mitte nii palju, kui ehk võiks.
Euroopa Parlamendis toimus kohtumine eurosaadik Indrek Tarandiga, kes rääkis meile oma nägemusest Euroopa Liidust. Külastasime parlamendi istungite saali ja vastavatud Euroopa Parlamendi külastuskeskust Parlamentaariumit, mis nii mõnelegi reisiseltskonnast jättis sügava mulje. Kahjuks oli meil seal aega olla vähe, sest tuli jõuda ka Eesti Alalisse Esindusse Euroopa Liidus. Seal võttis meid lahkelt vastu pressiesindaja, kes tutvustas esinduse tööd. Reisi viimasel päeval toimus linnaekskursioon Brüsselis koos rootslannast giidiga. Brüsselis on palju kauneid hooneid, sealne arhitektuur imekspandav. Belgia keskaegset arhitektuuri esindab suurepärane kõrgstiilis gootika, mille näide on Brüsseli raekoda. Pole seda ilmaasjata nimetatud Euroopa kõige ilusamaks linnakvartaliks. Nägime ära ka igale Brüsselit külastavale turistile kohustusliku linnamagneti Pissiva Poisi ja St. Michael'i Katedraali.
Meeleolukaks kujunes Mini-Euroopa külastus, kus võis tunda end tõelise Gulliverina Euroopa riikide vaatamisväärsuste makettide keskel. Paari tunniga oli olemas ülevaade kogu Euroopast. Eestit esindava Paksu Margareeta kõrval pakkusid silmailu veel nii Londoni Big Ben kui ka Pariisi Eiffeli torn. Ühe nupule vajutusega sai panna purskama Vesuuvi ja võitlema Hispaania toreadoorid. Kompleksi kõrval on suur Atomium, see on terasest ja alumiiniumist aatomimolekuli monument, mida on suurendatud ligi 165 miljardit korda. Atomium ehitati maailmanäituse tarbeks 1958. aastal.
Peale mitmete edukate turvakontrollide läbimist nii lennujaamas kui ka ametiasutustes pakkus õppereis kõikidele osalejatele tõelisi elamusi. Tänaseks on mulle selge, et hea uurimistöö tegemiseks on kõige olulisem töösuhe juhendajaga. Kui on küsimusi, siis tema on see, kes aitab nõu ja jõuga. Ei tohi karta küsida abi. Parem on teha tööga algust juba varakult, et hiljem ei peaks kiirustama. Minu juhendaja, Vastseliina Gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Küllike Nagel, leidis mitmeid konkursse, kus sain oma tööga osaleda. Tehtud töö eest tunnustati mind päris mitmel korral. Auhinnatud sain Eesti Rahva Muuseumi poolt ning Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi korraldatud presidendivõistlusel võitsin raamatupreemia. Kõige suurem võit oli aga preemiareis Brüsselisse. Enda näitel võin öelda, et tööd tuleb teha kõvasti, kuid kui preemiaks on erinevad tunnustused, tasub töövaev end kuhjaga. Uurimustööde konkursil "Rahavahetused Eesti ajaloos" pälvis põhikooliastmes esikoha Kätlin Peetsalu Ülenurme Gümnaasiumist ja teise koha omanikuks osutus Tiina Nõmm Valjala Põhikoolist. Gümnaasiumiastmes said teise koha Liisa Aadussoo ja Sander Kroon Kiili Gümnaasiumist, kolmanda koha said Katharina-Rosande Talviste Tallinna Kristiine Gümnaasiumist ja mina Vastseliina Gümnaasiumist. Esikoht jäi gümnaasiumiastmes välja andmata, kuid see eest anti välja kaks kolmandat kohta. Meie toredaks reisijuhiks oli Eve Paavel Riigikantseleist, kes selle unustamatu ja hästi organiseeritud reisi meile korraldas. Rahavahetusi puudutavate uurimustöödega saab tutvuda aadressil www.minuraha.ee .
