Vastseliina vald vallavanemate pilgu läbi
20 aastat tagasi, 30. detsembril 1991.a, kinnitati Vastseliina valla omavalitsuslik staatus. Esimeseks vallavanemaks sai Viivi Olesk. Viivi Olesk meenutab 20. aasta tagust aega järgmiselt:
„Üleminek külanõukogult vallale käis käsu korras. Maavalitsuse poolt tuli käsk alla, et kahe aasta jooksul peavad vallad saama moodustatud. Käisime koos tolleaegse sekretäriga otsimas andmeid valla kohta. Võru maakonnas sai esimesena omavalitsuse staatuse Haanja vald ja ega Vastseliina vallal ka vallaks saamine väga palju aega ei võtnud. Vaja oli selleks arengukava ja see sai ise tehtud, arhiivist sai otsitud andmed. Vallaks saamist pidime kaitsma selleks moodustatud komisjoni ees. Kaitsmine toimus Jõgeval. Hiljem toimus valla kinnitamine Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimehe Arnold Rüütli juures.
Esialgne kollektiiv koosnes kolmest inimesest: vallavanem ja volikogu esimees ühes isikus, sekretär ja koristaja. Alles hiljem lubati juurde luua raamatupidaja ja maakorraldaja ametikoht.
Vallamaja asus 20 aastat tagasi praeguses apteegi majas, kus olid ruumid vallavanema ja sekretäri jaoks. Eelarve maht anti maavalitsusest ette ja sellega pidi arvestama. Hiljem anti kapitaalremondi jaoks raha ja nii saime teise poole majast ära remontida raamatupidaja ja maakorraldaja ruumide tarbeks.
Olen Vastseliina valla senise arenguga väga rahul. Hea on võrrelda valda 20 aastat tagasi ja nüüd. Võimaluste piires on kõigega tegeletud, sest eelarve on piiratud ja sellega peab arvestama. Väga hea meel on selle üle, et omal ajal sai muusikakool Vastseliina üle toodud. Kui selline võimalus tekkis, siis kasutasime selle kohe ära ja siinkohal peab suure tänu ütlema ka endisele Vastseliina muusikakooli direktorile Arvo Sikale.
Vallale sooviks edaspidiseks tahet ja jõudu edasi tegutseda. Jätkake samas vaimus, sest palju tööd on ära tehtud ja selleks võimalusi otsitud."
Kadi Kaur oli Vastseliina vallavanem kaks valitsemisaega.
Kuidas hindate Vastseliina valla arengut nimetatud perioodidel?
Ilmselt võiksid või peaksid vastuse sellele küsimusele andma teised (valla elanikud, asutused, organisatsioonid).
Tavapäraselt käsitletakse valla arengut ja sellega seonduva suurel määral vallavolikogu ja valitsusega võimekusega, kuid lõppkokkuvõttes on valla arendajate ring oluliselt laiem. Tegelikkuses panustavad valla arendusse väga olulisel määral nii valla - kui ka teised asutused, MTÜd, SA-d ja aktiivsed klubid ja isikud. Viimaste osas on Vastseliinas suurepäraseid näiteid nimetada küll: Teisipäeva klubi, perekond Ots (puupäevade üritus), Vastseliina Külaselts, suusaspordi pere jne. Kuna ei ole viimaste aegade arengutega enam nii hästi kursis, siis toon näiteid varasematest aegadest ja vabandan kui info lugeja jaoks aegunud tundub olevat.
Meenutades möödunut, leian, et selles perioodis oli kõike nii õnnestumisi kui möödalaskmisi. Kindlasti võib õnnestumiseks lugeda ettevõtluse arendamisega seonduvat projekti, mille tulemusena alustas kaks uut ettevõtjat oma tegevust endistes Vastseliina majandi laudahoonetes ja kus parematel aegadel sai tööd 60-70 inimest. Arvan, et see oli suur õnnestumine. Sellesse projekti panustasid väga mitmed inimesed nii vallavalitsusest kui ka maavalitsusest. Tänud neile!
MTÜ „Vastseliina Külade Ühendus" eestvedamisel tugevnes sel perioodil külaliikumine, mis andis hoogu külades ühistegevusele. Arvan, et "uue hingamise" said sel perioodil ka Vastseliina Gümnaasium ja Suusaklubi. Seda nii organisatsiooni sisemise arengu kui nende valduses olevate hoonete investeeringute osas.
Meenub, et neil aastatel alustati ka nö „vundamendi" ladumist mitmetele olulistele arendustegevustele, mis tänaseks on juba tulemusteni jõudnud. Nii sai tol ajal algatatud Vana-Vastseliina linnuse ja selle piirkonna arendusprojekt - teostati ideekontseptsioon ja arengu planeerimise dokument. Samuti alustati valla ühisveevärgi arengukava koostamisega. Ja tänaseks renoveeritud gümnaasiumi projekt sai samuti sel perioodil ette valmistatud.
Need on vaid mõned asjad, mis koheselt meenuvad. Ja nagu juba alguses öeldud, eelistan, et hinnangu tehtule annavad ikka teised.
Millised olid suuremad probleemid või raskused vallavanemaks olemise ajal?
Nagu vallajuhtide töös ikka, on igikestvaks probleemiks „lappida" ja hankida kokku raha, et valla elu ja allasutuste töö saaks normaalselt toimida, ja seda nii, et „lambad oleksid terved ja hundid söönud". See viimane põhimõte kippus vahest üsna palju jõudu võtma. Aga nagu öeldud on see tavapärane töö ja hool, mis seondub materiaalse valdkonnaga.
Tõsised mured minu jaoks olid seotud inimestega. Sellesse aega jääb Vana-Vastseliina lasteaia tegevuse lõpetamine, millega kaasnes mõnele töökoha kaotus. Meenub, et lasteaia kollektiiv oli väga mõistev, tänud neile selle eest.
Kindlasti oli probleemne ka naabervaldadelt aastatega kogunenud haridusvõla sissenõudmise ning järgnevate võlgnevuste ennetamiseks karmide reeglite kehtestamise protsess. See puudutas väga tõsiselt naabervaldade lapsi, nende peresid ning muusikakooli kollektiivi. Kurb oli, et selle tulemusena pidid tookord nii mõnedki naabervaldade lapsed, kelle eest vald õppemaksu tasuda ei suutnud, lõpetama õpingud muusikakoolis.
Ilmselt võiks siinkohal veelgi näiteid tuua, kuid tõsi on see, et valdavalt on meelde jäänud positiivne ja rõõmu pakkuv.
Mida arvate Vastseliina valla arengust praegu?
Ma ei ole pädev andma hinnangut allasutuste ja organisatsioonide sisemisele arendusele, küll aga saan hinnata, et jõudsad arengud on olnud selles osas, mis silmaga nähtav: Gümnaasiumi kui ühe peamise ja olulise asutuse renoveerimine, Vana-Vastseliina külastuskeskuse arendamine, viimased väga suured investeeringud vee-ja kanalisatsiooni trassidesse, ja teede renoveerimisse. Ka on Geomeedia uuringu tulemusest meelde jäänud, et omavalitsuste avaliku teenuse osutamisel on Vastseliina vald positiivse areneja tiitliga ära märgitud. Seega on häid ja edukaid saavutusi nimetada küll ja veel ning siit ka koondhinnang: tubli ja toimekas vald.
Kas oskate rääkida mõnda vahejuhtumit , mis on ette tulnud teie vallavanemaks olemise ajal?
No ikka juhtus, et mõnikord kui kaugemalt tähtsamad mehed tulid kohtumisele, alustasid nad pöördumisega, et neil on kokkulepitud kohtumine HÄRRA vallavanemaga. Eks sellistel puhkudel tuli anda vastus, et härra vallavanemat meil ei ole, aga kui proua vallavanem sobib, siis saame hakkama. Tõsi on see, et vabandused olid sellistel juhtudel alati siirad.
Kas Teil on soove või ettepanekuid Vastseliina vallale valla 20.aasta sünnipäeva puhul?
Neile, kel täna antud võim ja voli teha otsuseid, mis määravad valla edasise käekäigu ja arengu, soovin jaksu, jõudu ja arukat meelt.
Vallarahvale soovin valla elus ja üritustes aktiivset kaasalöömist ning oskust oma tahet väljendada.
Küsitud on ka ettepanekut. Siinkohal lõpetaksin järgmise mõttekäiguga. Kui peres enam noori inimesi juurde ei kasva, siis ühel päeval selle pere elujõud hääbub. Sama on ka vallaga. Arvan, et tänastel valla juhtidel ja volikogul on tõsiselt vaja mõelda, kuidas teha nõnda, et valla ettevõtmistes ja otsustamistes oleks kaasatud noor järelkasv, kes mõne aja pärast oleksid kogemustega ja „küpsed" tegijad, kellele väärikalt teatepulk üle anda.
Edu Sulle, armas Vastseliina vald!
Vastseliina valla praegune vallavanem Raul Tohv on olnud vallavanem kahel perioodil: 1993 - 1999 ja 2005 - tänapäev.
Kui võrdlete antud ajavahemikke omavahel, siis millisena tundub teile valla areng praegu vallavanema vaatevinklist?
Igal ajaperioodil on omad arenguetapid olnud. 1993 - 2005 ei olnud palju arengurahasid kasutada ja ehitust toimus vähem. Remonditi seda, mis katki läks. Aeti vähemaga läbi. Samas algatati paljusid hetkel olulise tähendusega tegevusi kodanikualgatuse korras. Tekkis Maarahva Laat, ilma milleta ei kujuta Vastseliinas elu ettegi. Toimus kohalike elanike algatusel ja kaasabil piirimuudatus Meremäe ja Vastseliina valdade vahel. See annab täna vallale võimaluse Piiskopilinnuses ja Piiri kõrtsis toimetada ja ettevõtlust veidi ergutada. Külad said külavanemad ja küla seltsielu hakkas hoogu koguma.
2004. aastast kuni käesoleva ajani on aga olnud võimalus Euroopa Liidu abirahasid kasutada ja võib öelda, et midagi olulist ei ole mööda lastud. Teenuste osutamiseks on vajalikud ehitustööd tehtud. Kui olulisemaid investeeringuid nimetada, siis kindlasti Vastseliina tööstusala ehitus, koolimaja ning rahvamaja remont, korterite ehitus Vana-Vastseliina, noortemaja ehitus, Piiri kõrtsi ja piiskopilinnuse varemete rekonstrueerimine, jäätmemajanduse investeeringud jäätmejaama ja kompostiväljakule, vee-ja kanalisatsioonitrasside ehitustööd. Nende tegevuste kordaminekuks on väga paljud inimesed tööd teinud ja see töö ei ole tühja olnud. On jõutud alati tulemuseni nii, et ka suured tülid ja vaidlused on olemata jäänud.
Kui vastata küsimusele, et millisena tundub valla areng praegu, siis Vastseliina vald pakub hetkel elanikele väga suures valikus teenuseid. Loomulikult ei pruugi kõik elanikud teenuste kvaliteediga rahul olla, aga parandada saab asju alati, kui on, mida parandada. Mingis mõttes tundub ka, et kõigil kes aktiivselt külaelu või valla arendamisega seotud on võhm otsa saamas ning vaja oleks stabiilsemat aega. Kahjuks aga seda ei võimaldata sest uued probleemid ja võimalused tulevad hooga peale.
Millised on olnud või on suuremad probleemid või raskused Teie vallavanemaks olemise ajal?
Eks vallavanema töö ongi suuresti probleemide lahendamine. Alustades sellest, kas kõigil saaks talvel tee lumest lahti lükatud või lapsed bussiga kooli toimetatud. Suuremad probleemid on aga minu arvates inimeste töökohtadega ja sissetulekutega seotud. Loomulikult mõjub see rängalt, kui inimene tuleb ütleb, et ma ei saa laste toiduraha või muud kulu maksta, sest pole tööd ja raha. Arvan, et töökohtadega seotud probleemid ongi kõige valusamad. Sest kui on tööd, siis on ka inimesed rahulikumad ning see annab tunda samuti vallatöös.
Millised on olnud või on suuremad saavutused, mille üle võib kogu vald uhke olla?
Nii on raske öelda, et mis on see saavutus, mille üle võiks kogu vald uhke olla. Erinevad tegevused puudutavad erinevaid inimesi. Emotsionaalselt pean ise kõige suuremaks saavutuseks Vastseliina ja Meremäe valdade vahelise piiri muutmise õnnestumist. See oli tol ajal, 90-ndate keskel, Meremäe valla elanike poolt, kelle eestkõneleja oli Tiiu Pihla, taotlus taastada ajalooline Vastseliina valla piir. Läks mitmeid aastaid enne, kui muudeti seadusandlust, mis üldse võimaldas omavalitsustevaheliste piiride muutmist. Läbi tuli viia rahvaküsitlusi ja varade inventeerimist. Dokumentatsioon, mis ministeeriumisse saadeti, oli sadu lehekülgi paks. Lõpuks see õnnestus ja täna on Vastseliina valla vapil kujutatud piiskopilinnuse torn, mis muidu oleks Meremäe vallas. Arvan, et linnuse üle võiksidki kõik inimesed uhked olla.
Mis on vallavanema töös muutunud nende aastatega?
Arvan seda, et „puusalttulistamist" on vähem. See tähendab, et kui 90-ndate aastate alguses oli seadusandlus puudulik ning vallal puudusid tegevuseks vastavad korrad, siis probleemid ja küsimused tuli lahendada sisemise moraalikoodeksi järgi. Moraal ja eetika pole ka täna kuhugi kadunud, ainult täna on vallavanema tegevus külaltki raamidesse paigutatud nagu seda ka iga inimese tegevus. Meile hakkab kohale jõudma ajastu, nagu seda võime näha vanades Euroopa riikides, kus bürokraatia on pikalt toiminud. Iga inimene ja ametimees on nagu kruvi omal kohal.
Millisena näete valla tulevikku 20 aasta pärast?
Ma ei taha ennustada, aga heameelega näeksin, et 20 aasta pärast on Vastseliina vallal oma nimi alles. Alevik on piirkonna keskus, kus inimesed saavad heal tasemel teenuseid tarbida ning ka tööd jätkub.
Kas oskate rääkida mõnda huvitavat vahejuhtumist, mis on ette tulnud Teie vallavanemaks olemise ajal?
Siin võiks rääkida ühe vallavanema õudusunenäo. Eks vallavanema töö on ka selline, et on pingelisemad ja vähempingelisemad perioodid. Pärast närvilist päevatööd, ööund magades, olin veidi norskamisega ametis. Pärast abikaasa füüsilist märkust, et tuleks ka kaasinimestega arvestada ning teisi häiriv tegevus lõpetada, olin tõusnud voodis istukile ning kuulutanud, et tegevus tuleb eelnevalt volikoguga kooskõlastada. Hommikul ma kahjuks sellisest vahejuhtumist midagi ei mäletanud ja kõik on minu kalli abikaasa poolt tõese tunnistusega edasi öeldud.
