Püha Peetrus läkitas taevastest üksteist kaunist inglit korvikestega maa peale, et nad inimestelt palveid koguksid. Kümme neist pidid korjama soovesisaldavaid palveid ja üks tänupalveid. See üks ingel nurises kõvasti, sest talle tundus see tohutult ebaõiglane olevat - liiga raskeks läheb talle üksinda tänudega korvi taevasse kandmine!Peetrus aga jäi endale kindlaks ja sõnas vaid: "Eks me näe!" Kui inglid maa pealt viimaks tagasi jõudsid, oligi nii nagu Peetrus ennustanud - kümnel inglil korvid pilgeni täis palvetega, kus igasugused inimlikud soovid-tarvidused. Viimasesse, üheteistkümnendasse korvi oleks aga mahtunud veel küll ja küll, kuid ju siis tänud otsa said, et korv pooltühjana taevasse tagasi kanti! Kõik üksteist inglit tundsid nüüd huvi, kuidas teadis Peetrus ette niisugust tulemust?! Ja Peetrus vastas neile tekstiga Pühakirjast „Jeesus tervendas kümme pidalitõbist, ja ainult üks tuli tagasi tänu tooma!"(Luuka 17:11-17) See on kahjuks üsna masendav tõesõna, mis olnud päevakorraline läbi erinevate aegade, inimeste ja valitsuste.

Jõulupühadele eelnev advendiaeg- see on aeg enda sisse pilgu heitmiseks, aeg mõtiskluseks ja võib-olla ka tõsiseks kõneluseks iseendaga, aeg tehtust ja tegemata jäetust kokkuvõtete tegemiseks. Kirikukeeli-aeg meeleparanduseks.

Kindlasti on Jumal meie eludes kõigile ilmutanud end sel aastal erineval moel. Kas oleme neid märke osanud tähele panna, või oleme jätkuvalt kinni vaid oma soovides-tahtmistes. Mõtle siis saabuvate pühade eel ka kõigele sellele, mille eest Jumalat tänada- nii elu rõõmu- või valuhetkede sees. Et saabuvat Jõululast- Jeesust Kristust vastu võtta!

Soovin Sulle ülekõige rahulikku Jõulukuud ja ikka tänulikku meelt!