Ise pakun välja eesti, inglise ja vene keele. Mis laadi informatsiooni sinna paigutatakse? Kas vaatamisväärsused, majutamiskohad, toitlustusvõimalused, tegevused(kalapüük, jaht), kus saab telkida, saunas käia, pesta? Huvitav kas Torgu vallas on korrastatud avalikku suplusranda? Sooviks veel teada, kes vallavalitsuse töötajatest selle projektiga tegeleb?

Vastus: Arengukavas on kokkulepitud, et valla sissesõiduteedele paigaldatakse valla kaardid, millel on kajastatud võimalikult palju turistidele huvipakkuvat infot - toitlustuskohad, ööbimiskohad, huvitavate tegevuste võimalused, matkarajad (looduse, mere, ajaloo ), marsruudid autoturistidele, jalgratturitele, kohad, kus saab osta kohalikku toitu ( juurviljad, aedviljad, marjad, kalatooted jne.)

Arengukava finantsplaanis on alates 2011.a. kavandatud igal aastal finantseerida infostendide tellimist ja paigaldamist 639 euroga. Hinnapakkumised ühele stendile jäävad vahemikku ca 700 - 1000 eurot. Ilmselt on mõistlik kaasata finantseerimisse ka ettevõtted, keda reklaamida. Loodetavasti lisandub valda lähiajal mõningaid olulisi investeeringuid, millest tulenevad ettevõtted on meelsasti nõus infostendide paigaldamist kaasfinantseerima. Tulenevalt eelnevast võibolla ei ole vale oodata ja mitte tellida infostende praegu, kus kaasfinantseerijaid napib, vaid siis, kui reklaamivajajaid on rohkem. Igal aastal uusi stende teha pole mõttekas.

Torgu vallas puuduvad avalikud/ametlikud suplusrannad, mistõttu ei ole suplusrandu korrastatud.

2) Väljavõte nõupidamiselt, mis toimus majandusministeeriumis(osakonna juhataja Anne Laar):KOV-del on vastavalt Väärteomenetluse seadus ph52 lg 14-ga(täiendus 01.01.2009) antud nüüdsest õigus väärtegude kohtuväliseks menetluseks(enne oli see õigus vaid politseiprefektuuril)-ühtlasi tähendab see seda, et valla-ja linnavalitsustel on nüüdsest ka suurem järelevalve kohustus. Minu küsimus, palun selgitage täpsemalt, mis õigused vallavalitsustele anti? Kas teil on ka mõni näide tuua, et oleks midagi rakendatud?

Vastus: Karistusseadustikus sätestatud väärtegude kohtuvälised menetlejad tulenevalt § 9 võivad olla täidesaatva riigivõimu volitustega asutus või kohalik omavalitsus. Jüri Miti poolt küsitud Väärteomenetluse seadustiku § 52 sätestab Karistusseadustikus nimetatud väärtegude kohtuvälised menetlejad lõige 14 sätestab maakasutuse ja geodeetilise võrgu märkide kahjustamise kohtuvälisteks menetlejateks Keskkonnaministeeriumi, Maa-ameti ja valla või linnavalitsuse. Vallavalitsusele anti veel vastavalt § 52-le menetlusõigus järgmistes väärtegudes: Isikule määratud ja teatavaks tehtud koormise täitmata jätmine, avaliku korra rikkumine, võimuesindaja seadusliku korralduse eiramine, sünnist ja surmast teatamata jätmine, tegevusloata ja keelatud majandustegevus.