Võnnu kultuurmaastiku radadel ehk Gustav Suits 128

Kui Gustav Suits midagi muud poleks kirjutanud, kui oma Kerko-kella /---/, siis ometi nimetaksin ma teda meie paremate, ei, meie kõige paremate seas." Nii on öelnud 1915. aastal Anton Hansen Tammsaare. (Rein Veidemann „101 eesti kirjandusteost")

Jah - vähe on neid kirjanikke, kes vaid ühe teosega on muutnud eesti kirjanduselu. Nii suurt luuletajat kui Gustav Suits tuleb mäletada, meenutada, temast rääkida ja kirjutada ...

Ühte laulu tahaks laulda,
ühte ainukest:
mis kui vägev merelaine
kerkiks südamest.

Mis kui vägev merelaine
veereks üle maa,
kohaks läbi rahva hingest,
keelata ei saa.

/---/

Igal inimesel on õigus õnnele ja vabale eneseteostusele. Selle võimalikkuses ei kahtle tänapäeval ilmselt keegi. Kuidas oli see aga 1905. aastal?

Esmapilgul tundub Võnnu täiesti tavalise asulana. Nagu iga teinegi Eestis. Siiski on siin palju kultuuri, mida tasub säilitada ja selleks on meil olemas õiged inimesed, kes tunnevad ajalugu. Juhan Liivgi on öelnud: „Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta." Ringkäik Võnnu kultuurmaastikul oli huvitav ja hariv: Lõokese Seltsi seltsimaja, kultuuritegelaste hauad Võnnu kalmistul, Gustav Suitsu mäelstuskivi ja koolimaja, leerimaja ja kirik. Meie kodukohas Võnnus on nii palju seda, mis on mäletamist ja hoidmist väärt.

Gustav Suits on läinud ajalukku hüüdlausetega „Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" ja „Enam kultuuri!". Ehk ongi Gustav Suits Võnnu lugu? Meie sümbol? Sellele tasub mõelda ...

Tänusõnad 12. klassile meeldiva seltskonna eest!

Tänusõnad Kristo Kasepalule Gustav Suitsu „Kerkokella" muljet avaldava esituse eest!

Tänusõnad Tiiu Meeritsale Võnnu kultuurmaastiku tutvustamise eest!

Tänusõnad Külli Pajule orelimängu eest Võnnu kirikus!

Tänusõnad Reet Saksingule, Tiit Viilebergile ja Aivi Jürgensonile ürituse kordaminemise eest!