Lasteaias Värvuke on traditsiooniks tähistada mihklipäeva laadaga
Mihklipäeva kombestik hakkab unustuse hõlma vajuma. See oli vanasti suvetööde lõpetamise ja karja lauta ajamise päev. Vahel olid ilmad nii ilusad, et karjalaps pidi kuni lume tulekuni loomi karjatama. Sellel päeval võtsid karjased ette nõidumise, vedasid valget oinast vastupäeva ümber kivi, et lumi rutem maha tuleks ja lapsed kooli pääseksid. Kaalikas oli keldris ja naistel algasid tubased tööd. Mõnel pool tehti mihklituld ja söödi lambaliha.
Sellest päevast on jäänud rahvakeelde ütlus „igal oinal oma mihklipäev", seda lausutakse siis, kui kedagi on tabanud suurem äpardus, karistus või töö.
Mihklipäev lasteaias algas mänguhommikuga õues. Tutvustasime kokkuvõtvalt rahvatraditsioone ja tegime soojendusharjutusi ümbermaja jooksuks. Oravakeste rühma väikesed lapsed jalutasid laadale, Mesimummide ja Lepatriinude lapsed läbisid kogu distantsi joostes. Kõik olid võitjad ja said kaela medali, see tagas sissepääsu laadale.
Laadal olid müügil need mänguasjad, raamatud jne, mida lapsed koos vanematega olid toonud. Sellega propageerisime asjade taaskasutamist ja looduse säästmist. Mis ühele vana, see teisele uus. Laste rõõm uutest mänguasjadest oli nii suur, et neist ei raatsitud loobuda isegi lõunauinakut tehes.
Sellel päeval oli laadal kasutusel võluraha (kivikesed), mis sai alles siis oma võlujõu, kui laps oskas viisakalt küsida, tänada ja oma järjekorda oodata.
Kõige külastatavam koht laadal oli Moosisaia kohvik. Lastevanemad tõid meile erinevaid ja maitsvaid keediseid. Iga laps sai nii palju moosisaia kui ise soovis ja sellise keedisega nagu talle meeldis. Lastele meeldisid just hapukad moosid.
Ilmataat soosis meid, lustisime lastega kuni lõunasöögini. Oli tore päev, millest õhtul veel vanematelegi jutustada.
Täname lastevanemaid, kes panid õla alla ürituse kordaminekuks. Veel täname Külli Paju, Monica Rebenit, Helin Kitsingut, kes tulid laadapäeval meile appi müüma.
