AILI ja JAAN – paar, kes teab, mida tahab!
Seal on uks lahti ja isegi koerad hauguvad sõbralikult ning abi saab igaüks, kes küsib. Sõbralikud ja jutukad Aili ja Jaan võtavad Sind vastu, juhatavad tahatuppa, pakuvad võilillejuurtest tehtud kohvi ning omatehtud leiba. Nii elab üks paar Võnnu vallas, kes on alates 1972. aastast abielus, üles kasvatanud neli last ja ootab rõõmuga külla seitset lapselast. Täna loete Te, armas Võnnu rahvas, mitte Aili ja Jaaniga, vaid hoopis nende lastega, tehtud intervjuud. Elle, Epp, Tanel ja Villu vastasid küsimustele oma vanemate kohta. Seega loeme Ailist ja Jaanist nende laste silmade läbi. Millised inimesed nad on? Millega tegelevad ja mida teinud on? Nii nagu lapsed mäletavad ja räägivad. Ette veel natuke Jaani ja Aili eluloost.
AILI
Aili kasvatasid Alliku talus üles tema vanaema Alma ja vanaisa Peeter. See talu sai kunagi tsaari-ajal kuldrulbade eest perele välja ostetud nagu tol ammusel ajal need asjad ikka käisid, kes ajalugu teavad. Ja praegusele majale laoti vundament juba 1905. aastal. Sealtpeale elasid talus Muugad, Aili esivanemad. Aili õppis Issaku Algkoolis ja läks siis linna kooli. Tartu 5. Keskkoolis käies ja vanatädi Agnese juures elades, õppis Aili klaverit mängima. Koguni nii hästi, et hiljem, oma väikeste laste kõrvalt, töötas ta Võnnu lasteaias abi-muusikaõpetajana.
Aili armastus taimede ja loomade vastu, tema maalähedane üleskasvamine Alliku talus ning vanaisa innustus andsid tõuke õppima asumiseks Eesti Põllumajanduse Akadeemiasse agronoomia erialale.
Kui Aili Võnnu sovhoosi praktikale tuli ning siia ka nooremagronoomina hiljem tööle jäi, läks kõik edasi nii nagu vaja. Kohtumine Jaaniga, abielu, lapsed ja Alliku talu.
JAAN
Jaan on mees teiselt poolt Võnnut (Aili poolt vaadates). Pärit Läänistest. Tema koolitee kulges Võnnu Keskkoolis 1.-8. klassini. Sestpeale läks ta Põltsamaale Hans Pöögelmanni nimelisse maakutsekooli nr. 28 traktorist-autojuhiks õppima. Siis sai temast traktorist-autojuht. Peale Võnnus töötamist ja alles peale abiellumist Ailiga, läks Jaan õppima Tallinna Ehitusmehaanikakooli TEMT autode ekpluatatsiooni tehnikuks. Vahepeal jõudis Jaan ka Tartus töökogemust saada. Hea, et kuldsete kätega mees oli võtta ka kombaini juhina kibedatel viljakoristuse aegadel. Kombaineri töö oli hästi tasustatud ning tõi kooliriided selga ja mitu eesrindliku sotsialistliku töölise tiitlit. Nagu kõik teavad, kes neid aegu veel mäletavad, nii see meil sovhoosides käis! Ja siis kui Eesti Vabariigi tuuled jälle puhuma hakkasid, said Lepikovid Alliku talu tagasi ning hakkas talupidajate eluetapp pihta: kartulid ja vili. Mahe ja kodumaine ning seda siiani. Täna võib lugeda Alliku talu lehmi üheks vähesteks väiketalulehmadeks siinamail. Lapselapsed saavad memme pool ehtsat piima, kõige kollasemaid mune ja krõbedat koduleiba.
ELLE- Aili ja Jaani teine laps, tütar. Ellel on kaks poega: Eduard Peeter (5) ja Pärtel (4). Elle õppis juristiks, töötab hetkel Tallinnas projektijuhina.
Elle, kuidas ja millal Sinu vanemad kohtusid? Nende armastuse lugu: Ma mäletan, et ema rääkis, kuidas ta põldudele tööle käis - kord rattaga, kord jala. Ja kuumal suveajal käidi Issaku järvetammilt loomadele vett võtmas. Sealt ema ja isa kohtumine alguse sai, kui Jaan kenale näitsikule Ailile töölesõiduks küüti pakkus. Nii olid need kohtumised puhtjuhuslikult ja samas vajalikult juhtunud lausa paar aastat. Nii kaua kui noore Jaani süda enam ei lubanud agronoomineiut jätta ja ta abieluettepanekuga tuli. Vähemasti nii mäletan mina seda lugu ja aastal 1972 oli siis minu vanemate pulmad.
Mis neid üksteise juures köidab, õnnelikuks teeb?
Ma arvan, et üksteise tundmine ja teadmine. Koos ollakse juba nii palju aastaid ning ju on nad meil üksteisega lahutamatult kokku kasvanud. Nüüd pensionipõlves on mu vanemad nagu uues hingamises. Nad tegelevad ühiste hobidega. Tunnevad huvi alternatiivmeditsiini vastu, käivad koos koolitustel, räägivad omavahel raamatutest, mida lugenud on ja teevad koos tööd. Kuidas nad jõuavad, ei tea!
Aga eks see teegi neid nüüd üksteisele heaks ja seda on nii tore vaadata ning ka kodus on see tunda. Väga hea, et nüüd teevad
nad nii paljusid asju koos, mida varem ei jõudnud kõige töö ja kohustuste kõrvalt.
Esimesed õpetussõnad, mis ema peale mõeldes meelde tulevad?
Mu ema kinkis mulle aastaid tagasi ühe nuku. Riidest klouninuku, roosade juustega ja väga ilusa. Ja ütles seda kinkides: „Elle, kui sa seda nukku vaatad, siis tea, et ma mõtlen alati sulle! Ja, et ükskõik mis sul juhtub elus, tõuse püsti, aja nina püsti ja mine edasi!"
Isa õpetus Sulle. Isaga on nii palju õpetusi seotud, et.....isa õpetas meile kõike, mulle tundub! Aga eelkõige on eredalt meelde jäänud, kuidas ma sain õppetunde, kuidas auto küünlaid vahetada ja puhastada; kuidas vikatit luisata ja korralikult heina niita; kuidas elektripistikut seinas vahetada ja kuidas kalu võrgust kätte saada, et võrk puhas oleks. Ja veel palju kõike muud... Isa on mul asjalik kuldsete kätega mees, kui midagi vaja on ära teha.
Kes teist lastest on sinu arvates ema-isa lemmiklaps?
No see on puha minu arvamus aga Epp! Kuna Epp oli meist kõige vanem ja loomult ka selline kohusetundlik, siis oli tal kõige suurem vastutus. Just meie järelevaatamises. Ja ema- isa usaldasid teda väga. Kui Epp midagi teha lubas, siis see ka sai tehtud. Ja kindlasti oli tubli vanemate silmis ka Villu, kes nagu Eppki, läksid kohe peale keskkooli ülikooli. Minu vanemate jaoks oli haridustee kõige olulisem.
EPP- Aili ja Jaani esimene laps, tütar. Abielus Tarmoga, kolm last: Sigrit (12), Agnes (11) ja Aarne (5). Õppinud EPMÜs ema jälgedes agronoomiat, magister. Hetkel tegeleb kõige muu hulgas projektijuhtimistega, nõustamistega maaettevõtluses, jne
Epp, mis on sinu vanemate elufilosoofia?
Oh, see on nii raske küsimus. Ma pole sellele mõelnudki! Aga esimese asjana saab kindlasti öelda, et nad on maainimesed. Inimesed, kes elavad emakese Maa andidest ja mõtlevad ka, et Maaemale tuleb tagasi anda ning tänada. Minu vanematele on tähtis, et sa saad ise hakkama. Kõige parem kui suudad kõik ise kasvatada ja rajada. Luua ise oma keskkond ja toit. Kogu nende toetuse, abivalmiduse, sõbralikkuse juures on mu vanemtael oluline ka omavaheline hea läbisaamine. Ja nende juures on eriline see, et nad suudavad kuidagi tekitada oma kodus atmosfääri ja tunde, et sa oled alati teretulnud! Inimesed tunnevad ennast NAGU oma kodus. Nende puhul on imetlusväärne huvi uue ja seniavastamata vastu. Nad loevad palju, süvenevad uutesse ravivõimalustesse. Minu vanemate jaoks on tegelikult alati olnud oluline eneseharimine ja haridus üldse.
Esimesed õpetussõnad, mis ema peale mõeldes meelde tulevad?
Emale mõeldes, tuleb kohe teadmine, et tuleb aus olla. Ja just, et olla ise usaldusväärne, mitte valmistada pettumust, mitte vedada inimesi alt. Olla kohusetundlik. Ja põhimõte, et ise tuleb enda elu jaoks palju ära teha, ise tuleb hüved välja teenida. Tööd on vaja teha.
Mida isa sulle õpetanud on?
Abivalmidust! Ja seda, et kuidas väheste võimalustega palju ära teha. Et kõigest hoolimata saaks asi tehtud ja valmis, mitte ei jääks venima. Teine, mida isa on toonitanud, et pole põhjust nukrutseda. Rõõmus tuleb olla. Isegi kui töö läheb halvasti ja luhta, siis tuleb uuesti ja paremini teha! Mõttetu takkajärgi halada.
Kes teist lastest on sinu arvates ema-isa lemmiklaps?
Kõik olid võrdsed! Ei olnud soosikuid. Kõigile pöörati võrdselt tähelepanu. Ning siiani tuntakse kõigi laste ja lastelaste pärast muret, hoolitakse, uuritakse ning helistatakse, et kuidas läheb....jne.
TANEL- Aili ja Jaani neljas laps, poeg. Abielus Janega.
Tanel, milles on Sinu ema erilisus?
Mu ema on ........... ta on vastuvõtlik, sõbralik ja soe. Need on tema kohta kõige paremini mõjuvad sõnad. Need iseloomustavad teda kõige täpsemalt!
Milline inimene on su isa? Aga isana?
Inimesena on ta väga tagasihoidlik, hästi konkreetne inimene, kes ütleb otse, mis ta arvab. Ja väga lastesõbralik inimene. Isana - kindlasti oli ja on ta hea isa. Minu jaoks oli ta mõistev ja arusaaja. Pojana ma ei saanud aru, et ta oleks mulle oma maailmavaadet ja arusaama asjadest peale surunud. Ta arvestas, et asjast võib olla ka teine arusaamine kui temal. Ja see oli väga eriline ning tagantjärgi hindan ma seda veel enam, et mu isal on selline tolerantsus.
Esimesed õpetussõnad, mis ema peale mõeldes meelde tulevad?
Ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et teised sulle teevad!
Isa õpetus.
Isalt tuleb mul see pedantsus, et tööd, tegemised, ettevõtmised, mida teen - need olgu korralikult, lõpuni ja hästi tehtud. Et poleks sellist üle nurga laskmist. Et ah, küll ma pärast lõpetan selle koristamise, vms! Isa nõudis alati, et töö järgi oleks koristatud ja kõik tööriistad korralikult ära pandud, omal kohal.
Kes teist lastest on sinu arvates ema-isa lemmiklaps?
EH! Ma ei tea, kas nüüd oligi kohe sellist nn lemmiklast! Aga äkki mina ise olin see pesamuna, kes sai kõige vabama kasvatuse ja isetegemise võimaluse. Ning kõige vähem karistada. Nii et, kui nii võtta, siis äkki mina?
VILLU- Aili ja Jaani kolmas laps, poeg. Abielus Aiviga, kaks last: Uku (2) ja Ott (1). Õppinud ehitusinseneriks ja hetkel tegeleb omaenda firma juhtimisega.
Millised on teie perekonna kokkusaamised?
Oh, kärarikkad! Kui ikka neli last ja seitse lapselast kokku saavad, siis .... no ise võite ette kujutada! Me saame tavaliselt kokku tähtpäevadel ja sünnipäevadel, mis toovad pere Allikule või siis vahel juba laste juurde tähistama. Ema jookseb pidevalt köögi vahet ja lõpuks me peame ta lihtsalt istuma panema, sest muidu teda ei olegi näha. „Mis sa muretsed kõike on piisavalt ja kel midagi ongi puudu (ei mäleta, et midagi oleks kunagi puudu olnud), see leiab ise!" Isa tegeleb sel ajal lastelastega, jalutab majas ringi ja püüab aru saada mis väikesed suud räägivad. Vahel vaatab nõutult vanematele otsa, paludes „subtiitreid" või üritab ise mõistatada, mida talle just öeldi. Ja siis ongi kogu pere koos suures toas laua taga, räägitakse maast, ilmast, lastest jne.
Esimesed õpetussõnad, mis ema peale mõeldes meelde tulevad?
Pane end alati teise olukorda! Oska kaasa tunda, kus saad ja kus vaja - seal aita! Teistest tuleb hoolida ja üritada mõista teise seisukohta!
Isa õpetus.
Et asju, mida ma võin ise teha, tulebki ise teha!
Kes teist lastest on sinu arvates ema-isa lemmiklaps?
Tanel, pesamuna! Ma arvan, et ta polnud niivõrd lemmiklaps - kui just pesamuna, meie kõigi jaoks. Me olime ju parajad „tegelinskid" juba, kui Tanel sündis.
Igor Skalkin Aili ja Jaan Lepikovist:
Aili ja Jaan on inimesed, kes on alati olnud külalislahked ja sõbralikud kõigi nende suhtes, kellel on vedanud neile külla sattuda. Seal majas saab iga külaline tunda kodusoojust, maitsta ehedat maatoitu ning kõige maitsvamat kohvi. Minu elus on Ailil ja Jaanil olnud väga oluline koht, sest nemad pakkusid mulle sellist vanemate kasvatust ja hoolt, mida ma oma kodus kasuvanematelt kunagi ei olnud saanud. See aitas minul kujuneda heaks ja hoolivaks inimeseks ning ma olen neile elu lõpuni väga tänulik.
Täname Ellet, Eppu, Tanelit ja Villut rääkimast oma ema Ailist ja isa Jaanist. Intervjueeris ja kirjutas kokku Marju Marga. Soovime Ailile ja Jaanile ning kogu nende perele sooja jõuluootust, magusaid jõule ning kärarikast aastavahetust!
