Roiskvesi, hais, määriv suits - selline oli legendaarse Kehra paberivabriku algus

Enamusele inimestele seostub Kehra 1938. aastal avatud tselluloosi- ja paberitehasega. Harjumaa muuseumis avatud suurejooneline näitus "Elu Kehra tehase korstna all" räägib lugusid ehitamisest, igapäevaelust ning töötajate näpuosavusest, kirjutab Harju Elu.

Muuseumi teadur Liisi Taimre tunnistas pühapäevasel avamisel, et näituse koostamine oli väga keeruline. "Igal inimesel ja põlvkonnal on oma nägemus, meenutus või kogemus seoses tehasega. Seda alates 1930ndatest kuni 21. sajandini välja," rääkis Taimre.

Tehase ajalugu ei saa ühte saali kokku panna. Seepärast valis teadur eredamad ja põnevamad hetked. Näitus algab suurte piltidega tehase avamisest 1938. aasta 25. augustil. Algus oli tõeline rahvuslik uhkus ning suurpäev. "Erirongiga sõitis Tallinnast kohale president Konstantin Päts, kes pani üheainsa nupulevajutusega seadmed tööle. On avaldatud ka riigipea kõne. Järgmisel päeval oli suuremate lehtede esikülg pühendatud Kehra tehasele," näitas Taimre väljapanekut.

Aga kõlavaid kõnesid ja visiite asendas peagi argipäev. Juba septembris kirjutasid kohalikud ettevõtte juhtkonnale esimesed kaebused. "Tehas kohiseb pidevalt. Seepärast ei saa elanikud omavahel rääkida ja öösel magada," kurtsid kohalikud. Edasi on kaebused roiskvete kohta. See rikkuvat kaevud, tapvat jões kalad ning vähid. "Vesi on jões sogane. Üle asula ulatuv hais ajab südame pahaks ning inimesed oksele." Samuti kurdeti, et korstnast tõusev suit määrib kuivama riputatud pesu.

Aga elu ei koosnenud ega koosne siiani tuimast tööst ja kaebustest. Poolsalaja tõid kohalikud koju seebikivi, millest keedeti seepi. Saepuru sobis hästi sigadele allapanekuks. Tehases jäi üle ka vilti, millest naised ketrasid lõnga. Õhuke papp aga asendas korteris tapeeti.

Toredaid lugusid seoses paberivabrikuga, näiteks sellest, et eeter oli sel ajal minev kaup, loe Harju Elust.