Miks tänavu on mustad jõulud?
Ühel heal päeval juhtunud kokku jõuluvana, külmataat ja lumeeit. Jutt võeti üles maast ja ilmast, kiideti omi lapsi kes olla maailma tublimad kuku-nunnud ning siunati naabrite lapsi, kes karjuvat lõhuvat ega kuulavat sõna, ühesõnaga - toriseti üksmeelselt, et ilm on hukas. Nagu ikka. Kuid lõpuks suundus järg sinna, milleks kokku oli tuldud - kuidas jõulud ära korraldada.
Külmataat kinnitas kohe, et sellise jamaga, nagu möödunud aastal juhtus, tema nõus ei ole. „Mõelge ometi sõbrad - külma on palju kallim teha, kui sooja. Ja nüüd need euroametnikud nõuavad veel energiamärgist minu vanale, korralikult sisse töötanud külmamasinale. Kolmsada aastat on see mind teeninud, nüüd nad arvavad, et kandku maha, sest alla B-energiaklassi pole lubatud," porises vanamees.
„Irvitavad veel, et kirjutagu ma projekt, europappi kõik kohad täis, et mis mis sa virised. Tänavu ma külma ei tee ja kõik."
„Mis sinuga lahti, kulla mees? Pole sind nii tõredana Aadama-ajast saadik näinud!" hüüatas jõuluvana. Mulle küll mullune talv meeldis, nii nagu tunamullunegi. Sain ometi saanile üle hulga aja jalased alla, ei pidanud lapsi hookus-pookusega petma", kiitis vana. „Ei saa tänavugi ilma korraliku krõbeda külma ja kõrgete hangedeta jõulude alal kuidagi hakkama. Võtsin julguse ja rentisin tänavuseks talveks isegi päris põhjapõdrad. Sain need üsna soodsalt ühelt Jyväskyläs elavalt töötult Eesti ehitajalt. Kui nüüd külma ei peaks tulema, olen kindlas pankrotis. Ilma korraliku talveta ei aitaks mind sellest isegi Kreeka abipakett. Ole ikka mõistlik mees, oleme seni üsna hästi läbi saanud. Palun sind laste nimel." „Ei, maksa või eurodes, ei huvita" põrutas vana Külm edasi.
Seni mõtlikult kahe kamraadi vaidlust pealt vaadanud lumeeit köhatas ja vaatas kaaslastele etteheitvalt otsa: „Et suusaliit teid võtaks. Kas te siis ei tea, et tänapäeval on kõige tähtsam märksõna koostöö. Ei tohi olla nii egoistlik ja ainult enda peale mõelda. Mõelgem globaalsemalt, mõelgem sotsiaalsemalt. Teeme nii, et sina külmataat pane oma külmamasin tööle ja sina jõulumees, aja oma puname vammus selga ning rakenda põdrad ette. Mul juba mitu nädalat veevärgile kinni makstud vesi jookseb, ei saa kinni ka keerata, kohe trahvid kaelas."
„Mis sa jaurad, hull eit" lõi külmataat tõrjuvalt käega. „Oled sa jah paras koostöö tegija. Miks pean mina alati sinu eest töö ära tegema? Mina tehku muutkui külma nii et nina peas sinine, sinul pole muud kui kraan lahti ja muret ei miskit. Mind ei salli keegi, sest külm on „ebapopulaarne". Piisab aga sul vaid veidiks end näidata, kui kõik rõõmust hõiskavad."
„Ära virise midagi, pole mu elu miskit meelakkumine, nagu sulle paistab" tõreleb lumeeit. „Palju lihtsam kui siin sinuga kembelda, oleks koos Tuule Tormiga viisavabalt turiste sisse tuua. Tee ainult väike lumekate ja kindel raha jookseb". „Kinni lähed!" hurjutas külmamees. Ja nii nad vaidlesid ja vaidlesid. Nagu näha, siis teevad seda tänase päevani.
Jõuluvana oli kahe vana sõbra kraaklemisest nii tüdinud, et seadis end minekule. Rehmates vaid üle õla: „katsuge siis tulevaks aastaks ära leppida" ja sammus kodu poole, et päkapikud jõuaksid põtradele veel Nokia potikud kapjade otsa tõmmata. Ise omaette porisedes: „Et ma vana mees ka ei õpi, nende kahe peale ei või kunagi kindel olla. Ikka tuleb ise ja vanaviisi hakkama saada. Ei saa kõike rahas mõõta ja ega lapsed pea siis nende kahe kangekaelse juurika pärast kannatama ."
Ilm on ennegi alt vedanud, aga jõuluvana pole isegi kõige hullematel aegadel häid lapsi unustanud ja on kõik nende südamesoovid täitnud. Nõnda ka tänavu.
Kaunist päkapikuaega!
