Varbla õigeusu kirik sai jõuluks päästetud
Küllap pole veel jõutud ära lammutada ja koristada, sest aeg on lennanud kiiresti ning pakilisemaid tegemisi jätkub alati. Kurb on aga tõdeda, et sellesse loetellu võiks vabalt lisada ka arvukalt väikesi maakirikuid. Ka siin pole veel jõutud - korda teha, loodetavasti. Samas aga teevad aeg ja loodusjõud oma tööd vääramatu järjekindlusega ning nõnda on mõne pühakoja saatus juba ammu enam kui küsimärgi all. Põhjuseks võib tuua nii kroonu kõhna rahakoti kui ka eestlaste leigepoolsed suhted Jumalaga. Mõlema üle arutlemine on eikuskile viiv tee, millest siinkohal loobuksin.
Pigem läheneks asjale kohaliku ajaloo vaatenurgast. Mõtleksime neile meestele, kes inimpõlved tagasi need ehitised rajasid, esivanematele, kelle sünni, laulatuse, palvete ja siitilmast lahkumise tunnistajateks on need tummalt kõnekad pühakojad. Sel moel on meil kõigil ühe või teise või mitme kirikuga väga otsene side. Need on meie oma kirikud, meie oma riigis ja meile edasi pärandamiseks usaldatud. Jumala, saatuse, ajaloo poolt - nii nagu kellelegi sobib. Ja nõnda ei ole ka kuidagi vabandatav, kui vaatame lagunemisprotsessi ükskõikselt pealt vaid püsivale majanduskasvule orienteeritud mätta otsast.
Eelöeldu valguses on Varbla valla patriootidel põhjust pisukeseks rahuloluks, kuid rõhutan, et just pisukeseks. Tänu EAÕK Paadrema Püha Kolmainu kiriku koguduse ja preestri pingutustele ning Muinsuskaitseameti ja erasponsorite toele sai kirik paar aastat tagasi uue katusepleki ning möödunud suvel valmisid uued ikoonid Kuninglikele Väravatele. Sel sügisel tegi sakraalehitiste remondile ja taastamisele spetsialiseerunud Rändmeister OÜ kiriku kellatornile ülevaatuse ning leidis, et tornikiivri viltu vajunud tipuosa ja rist tuleb kiiremas korras alla tõsta, et vältida selle murdumist ja alla kukkumisega kaasnevaid ohtusid. Kannatada oleks kindlasti saanud hiljuti taastatud katus. Päästetööde maksumuseks hinnati 1300 eurot.
Koguduse kassas oli sel hetkel vaid 700 eurot ja nõnda pöörduti abipalvega valla volikogu poole. Meeldiv on tõdeda, et ilma täiendavaid küsimusi esitamata tegi volikogu 23. novembri koosolek positiivse otsuse ning juba 5. detsembri hommikul tõusid Rändmeistri mehed kraananokka kinnitatud korvis taevasse ja töö sai tehtud. Tornikiivri tipp koos ristiga tõsteti kirikusse, tekkinud ava kaeti hoolikalt seatina plekiga. Lisaks paigati kellatorni plekki mitmest kohast, et loodusjõudude hävitav mõju peatada ning võeti maha kirikule langeda ähvardav vana ja tõbine saarepuu. Kohal olnud koguduse liikmed ja sõbrad tegelesid samal ajal kiriku ümbruse kasimise ning oksarisu põletamisega.
Päeva lõpetanud tagasihoidlikus kohvilauas ütles Rändmeister OÜ juhataja Juhan Kilumets, et ligi paarisajakilone rist oleks iga hetk võinud maanduda kiriku põrandal. Korralikud talvetormid on aga veel tulemas. Nõnda siis on põhjust rõõmustada, et kõige halvem on ära hoitud, ja mõtiskleda, kuidas ajutine olukord püsima ei jääks ning Paadrema kiriku kellatorn võimalikult lühikese ajaga jälle vallale ehteks võiks kõrguda. Ses asjas on kõik head ettepanekud väga oodatud.
Kena jõuluaega!
