Aatomkell eksib sekundi 138 miljoni aasta jooksul
- Kõige täpsem kell on Ühendkuningriigi riiklikus füüsikalaboratooriumis.
Augustis 2011 oli sealse aatomkella NPL-CsF2 täpsus 2,3 x 10-16, mis tähendab, et võib eksida ühe sekundi 138 miljoni aasta jooksul.
NISTis (USA Standardite ja Tehnoloogia Instituut) töötas rühm füüsikuid välja aatomkella, mille täpsus peaks tulema 1 sekund 30 miljardis aastas. See tähendab, et universumi tekkimisest ehk Suurest Paugust (13,7 mld aastat tagasi) saadik poleks see kell ette ega taha käinud poolt sekunditki.
- Augustis 2004 esitles NIST kõige väiksemat aatomkella.
Riisitera suurune (vähem kui 10 mm³) kell tarbib 75 millivatti võimsust ja eksib ühe sekundi 3000 aastas.
- Suurim pendelkell asub Hiinas Ganzhous Harmoonia tornis. Kella numbrilaua läbimõõt on 12,8 m ja pendli pikkus 4 m.
- Maapinnast kõige kõrgemal seisab kell Moskvas Föderatsiooni torni Läänetornis.
12m kõrgune ja 30 m laiune elektronkell, mille näidik koosneb 3000 LED-lambist, asub 229 m kõrgusel.
- Suurim kellakogu kuulub ühendriiklasele Jack Schoffile, kelle kollektsioonis oli 2010. a veebruari seisuga 1509 kella.
- 25. X 1960 esitles USA kellafirma Bulova maailma esimest elektron-käekella Accutron 214 ja selle tillukest patareid.
Kella täpsus oli 2 sekundit ööpäevas. Juveeliäridesse müügile läks see 24. XI 1960.
Firma eelkäija oli 1875. a tšehhi immigrandi Joseph Bulova asutatud väike juveeliäri New Yorgis.
- 12. X 1960 küsis Filipiinide delegaat Lorenzo Sumulong ÜRO Peaassamblee istungil kõneldes, kuidas saab NSV Liidu riigijuht Nikita Hruštšov protestida Lääne kapitalistliku imperialismi vastu, kui NSV Liit ise on samal ajal alla neelanud kogu Ida-Euroopa.
Hruštšov karjus vahele, et Sumulong on imperialistide suuvooder ja sabarakk, ning põrutas rusikaga nii kõvasti vastu lauda, et käekell kukkus maha. Seda üles võttes märkas Hruštšov oma kingi, mis ta oli jalast võtnud, sest need pigistasid. Ta haaras parema jala kinga ja hakkas vastu lauda taguma sellega.
- 14. I 2010 keerati viimsepäeva kell näitama aega kuus minutit enne südaööd.
Viimsepäeva kell on Chicago ülikooli ajakirja Bulletin of the Atomic Scientists juhtkonna loodud sümboolne sihverplaat. Kell näitab kujundlikult aega inimkonnale saatusliku katastroofini.
Esialgu peeti selleks ülemaailmset tuumasõda, nüüdseks on lisandunud tuumarelvastus üldse, kliimat mõjutav inimtegevus ning bio- ja nanotehnoloogia arengud, mis võivad tekitada pöördumatut kahju.
Kell võeti kasutusele külma sõja ajal 1947. a ja algul näitas see 23.53. Seejärel on minutiosutit liigutatud 19 korda.
Kõige lähemal (23.58) oli kell katastroofile 1953. a, kui USA ja NSVL teineteise võidu tummapomme katsetasid, kõige kaugemal (23.43) aga 1991. a, kui nad START I lepingu sõlmisid.
Mullu jaanuaris keerati kella 1 minut tagasi tänu sellele, et üle maailma tehakse koostööd tuumaarsenali vähendamiseks ja kliimamuutuste piiramiseks.
