Andekus, rikkus ja ilu
Miks tundub üha enam, et aeg justkui tormaks uisapäisa kuhugi ja meie peame tal iga hinna eest sabas püsima. Kas kihutame endale aru andmata ühest punktist teise või ongi see tänane võimalus ellu jääda? Eks tõde on kusagil vahepeal.
Selleks, et kuhugi jõuda, tulebki liikuda. Selleks, et õiges suunas liikuda, peab siht olema. Et aga siht silme eest ära ei kaoks, tuleks vahel aeg maha võtta ja omaette selgemaks mõelda, mis on tähtis.
Et mõttepiirid liiga laiali ei valguks, on hea mõelda kolme lihtsa sõna piires. Minu jaoks on need kolm sõna juba vanad head tuttavad, kellega koos ma ikka iga aastat lõpetada püüan. Need kolm sõna on andekus, rikkus ja ilu.
Püüan igakord järele mõelda, kas olen neid pealtnäha tavalisi, aga sügava tähendusega sõnu oluliseks pidanud ja kas suudan seda teha ka tulevikus.
Kui inimest on õnnistatud mõne andega, siis on patt lasta sellel lihtsalt tühjalt liiva joosta. Pole olemas ühtegi inimest (vähemalt mina pole kohanud), kellele poleks antud ühtegi erilist annet. Huvitav on jälgida inimesi enda ümber, nende andeid ära tundes ja „kasutades" ning nii oma elu teadlikult rikastades.
Rikkuse all mõistetakse esimese hooga ikka raha või siis asju, millel on materiaalne väärtus. Jah, raha on maksevahendina väga oluline.
Siiski on olemas terve rida teisi rikkusi, nagu vanemad, pere, sõbrad, tervis, haridus, loodus. Need on kõik sellised väärtused, mis aastale tagasi mõeldes saavad jõulude ajal erilise tähenduse.
Ja ilu. Kellel saab olla midagi ilu vastu. Ilusad lilled, maalid, inimesed. Osa sellest ilust on silmaga nähtav, teine osa, ilu varjatum pool, kätkeb aga endas salapära, headust, meelekindlust ja tarkust.
Mul on aastate jooksul olnud suur au jagada paljude inimestega nende andekust, rikkust ja ilu.
Suur tänu teile!
Ilusamast ilusamat jõuluaega ja rikkusest rikkamat uut aastat, head enda andekuse avastamise ja andekate inimestega kooskäimise teed!
