Pärast Toomale jõudmist nägime nimekirja, kus oli kirjas grupid: ühed olid paigutatud magama tubadesse ja teised telkidesse. Telkidesse määratud grupid hakkasid kokku panema köetavaid telke, milles tuli meil veeta osa ööst. Pärast telkide kokkupanemist jõudsid Toomale ka poisid, kellega koos oli meil ette valmistatud pisike isetegevuskava teemal „Mets annab".

Telki määratutel oli veel väike ülesanne: nimelt pidi vee keema saama ja vaarikaokstest tee keetma. Meie rühmal vedas, olime kella 22.00-01.00 telgis ja saime oma ülesandega ilusti valmis. Kütsime telgi veel hästit soojaks, et teistel keoleks seal mõnus olla ja seejärel saime hommikuni keskuse tubades magada.

Kui hommikusöök oli söödud ja toad ilusasti korda tehtud, viis buss tüdrukud tagasi Vaimastvere kooli, kus poiste päev oli juba alanud rivistuse ja hommikuvõimlemisega. Koolis tegime plakateid erinevatest asjadest, mida õppisime laagri jooksul. Neid teadmisi oli meil vaja erialatestis, mille eduka läbimise puhul anti ka märk. Meie rühmast said kõik tüdrukud endale uue Matkaja märgi. Jõgeva maleva noorkotkaste juhi Hardi Pergi sõnul oli see raskeim erialalaager. Ehk ka seetõttu omistati Luuraja märke laagri poistele ainult viis, millest ühe sai ka meie rühma liige Andri Väits. Ja kuigi seekord ei saanud kahjuks meie oma juhendaja Heli kaasa tulla, asendas teda üks tore juhendaja Järvamaalt Koeru kodutütarde rühmast Helen Truska. Kuigi see laager oli väsitav, oli ta väga kasulik ja meeldis meile kõigile.