Kogu Nõukogude aja oli Lavassaares omaette alevinõukogu ja täitevkomitee. Kui lõppes Nõukogude ajajärk ja algas Eesti omavalitsuste moodustamine, valiti nende asemele alevivolikogu ja alevivalitsus. Algas kohalike omavalitsuste põhimääruste ja arengukavade moodustamine. Ametisolev Lavassaare Täitevkomitee esimees Tõnu Luks koostas vastavad dokumendid ja esitas need kontrollimiseks Pärnu Maavalitsusele. Leiti mõned väikesed puudused ja pärast nende kõrvaldamist anti luba esitada avaldus omavalitsuse staatuse saamiseks siis veel eksisteerivale Eesti Ülemnõukogu Presiidiumile. Kuna Tõnu Luks oli juba mitu kuud tagasi soovinud minna teisele töökohale ja mõne kuu pärast pidid toimuma uued kohaliku omavalitsuse valimised, siis olin nõus Tõnu asendama.

Esimeseks tööks olid valminud dokumentide korrastamine ja nende viimine Tallinna Kadriorgu Ülemnõukogu Presiidiumi. Paari päeva pärast selgus, et osadel dokumentidel oli köitetöökoja viga. Tuli tuua tagasi, köitetöökojas viga parandada ja viia uuesti Tallinna (5 eksemplari).

19.detsembril 1991.a. tuli minna Kadriorgu otsust vastu võtma. Koos oli omavalitsuste esindajaid üle vabariigi rohkem kui kakskümmend. Paraku algas koosolek ettenähtust palju hiljem, sest Toompeal kestis teine koosolek palju kauem ja presiidiumi esimees oli sääl. Kui saabus esimees Arnold Rüütel, vabandas kõigi ees ja surus kõigil ettejuhtuvatel tervituseks kätt.

Koosoleku ruumis, mida hiljem olen mitu korda näinud televiisoris, istusid ümber suure laua Presiidiumi liikmed, laua otsaistmel esimees Rüütel, kõrval suur kuhi omavalitsuste esitatud dokumente. Kui algas arutelu, seisis teises laua otsas vastava omavalitsuse esindaja, kes vastas presiidiumi liikmete poolt esitatud küsimustele. Mitmete omavalitsuste esitust ei peetud piisavaks ja saadeti tagasi. Kuna mina arvasin, et tuleb sõita ainult dokumenti vastu võtma, puudus mul täielikult ettevalmistus kaitsekõneks. Kui tuli Lavassaare järjekord, olin püsti tõustes täielikult närvipundar, kuid esinema asudes sain, nagu tavaliselt eksamitel, tagasi oma rahulikuoleku ja esitasin oma nägemuse Lavassaare tulevikust. Arvatavasti jäid Presiidiumi liikmed ettekandega rahule, sest vaatamata hr. Rüütli soovitusele, esitas ainsa küsimuse Ülo Uluots. Küsimust ma enam ei mäleta, kuid vastusega jäädi rahule ja Lavassaare sai omavalitsuse staatuse. Mingit dokumenti siis ei antud. Pärast järgmist esinejat, keda ma ei mäleta ja kes jäi ilma omavalitsuse staatusest, lahkusin koosolekult.

Omavalitsuse tunnistuse kätteandmine toimus hoopis hiljem Lavassaares pidulikul koosolemisel, Pärnu Maavalitsuse sekretäri poolt.

Algse dokumendiga anti alevi staatus. Kuna hilisem seadusamdlus nägi ette alevi nimetust vaid erandkorras, siis muudeti Lavassare alev hiljem Lavassaare vallaks (25.08.1993)