145-aastane Vihula vald – 20 aastat taastatud vallaõigustest
Küll aga julgen väita, et sõltumata sellest tallamisest on olemas olnud ja loodetavasti jääb ka tulevikus olema selline käegakatsumatu asi nagu eestlus, samuti rahvustunne, kultuur ja keel.
Tänu eestlusele on see väike rahvas vaatamata kõigile ajaloo väntsutustele, jõudnud oma riigini 1918. Hiljem küll pidanud sellest mingiks ajaks loobuma, olles suurte riikide nö maadevahetuse ohver, kuid tuli hõõgus tuha all jätkuvalt.
Lahvatas leek uuesti eelmise sajandi 80-ndate lõpus, mil sai alguse periood, mille loogiliseks lõpuks oli 20. augustil 1991. aastal taastatud riiklik iseseisvus. Seda perioodi Eesti lähiajaloos nimetatakse täna veretuks, aga põhiliselt ikka „Laulvaks revolutsiooniks".
Paralleelselt sündmustega, mis viisid riikliku iseseisvuse taastamiseni, toimusid ka erinevad muud sündmused - neist üks oli haldusterritoriaalse jaotuse taastamine. See protsess viis nii mõnegi valla taastamiseni juba enne riikliku iseseisvuse taastamist, teised jõudsid selle otsuseni pärast 20-ndat augusti. Nende seas ka Vihula vald, mille valla staatus taastati 12.12.2011 ehk siis 20 aastat tagasi.
Valla õiguste taastamine andis kogukonnale õiguse oma haldusterritooriumil elu juhtimiseks ning ka kohustuse vastutuse võtmiseks. Seda vaatamata asjaolule, et Põhiseadus võeti vastu alles 1992 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadus 1993. aastal. Valla juhtimise hoobadeks sai rahva poolt valitud esindusorgan - volikogu. Vaadeldavasse aega jäävad seitsmed kohalikud valimised, neist esimesed veel külanõukogu saadikute valimised, ülejäänud 6 aga juba Eesti Vabariigi kohalike omavalitsuste volikogude valimised.
Nendel kuuel vaba Eesti tingimustes toimunud volikogude valimistel on Vihula vallas kandidaatidena osalenud kokku 175 erinevat inimest, neist 35 on osalenud kahtedel, 22 kolmedel, 10 neljadel, 3 viitel ja 1 kõikidel valimistel (sj 5 korda valituks osutunud).
Ajaloolisi andmeid sirvides on tore vaadata, kuidas inimesed otsivad oma kohta ja maailmavaadet, liikudes valimisliitude vahel, valimisliitudest erakondadesse ja hiljem ka erakondade vahel. Mõni on kiiresti paika loksunud, mõni jälle külastanud mitmeid seltskondi enne sobivaima leidmist.
Huvitav on seegi, et 1996. a kohalike volikogude valimistel on kogu volikogu valitud ühest valimisliidust või seegi, et 2002 a valimistel on osalenud valimisliit, mille kõik liikmed olid naissoost.
Vallavanemaid on perioodil taasnimetamisest tänaseni olnud 11 ja volikogu esimehi 10.
Neist on erineval ajal mõlemat positsiooni täitnud 4 isikut - Einar Ohov, Tõnu Ammussaar, Ain Välba ja Raul Aak. Valla õiguse taastamisest kuni 1993 aasta kohalike valimisteni täitis paralleelselt nii vallavanema kui volikogu esimehe positsiooni Ilma Männik. Tema on ka ainus Vihula valla vallavanem, kes on suutnud juhtida valda terve volikogude valimiste vahelise perioodi. Teistel nii hästi läinud ei ole.
Lisaks sellele, et 2011. aastal möödus Vihula vallal vallaõiguste taastamisest 20 aastat, täitus meie valla moodustamisest 145 aastat, sest just 1866 a veebruaris kuulutas vene keiser Aleksander II, seaduse mille nimeks oli „Maakogukonna seadus Eesti kubermangule". Selle seaduse alusel moodustati ka Vihula vald.
Soovin Vihula valla elanikele tagantjärele õnne valla topeltjuubeli puhul. Samuti rahulikku jõuluaega ning kordaminekuid 2012. aastal!