Tagasivaade lõppevale aastale
Tuleb kohe tõdeda, et erilistest töövõitudest täna veel raporteerida ei saa. Jaanuarikuu volikogu koosolekul vastuvõetud linna staatuse taotlemise otsus, kuhu kirjutas alla volikogu aseesimees Marko Matson, on jäänud siiani Siseministeeriumis rahuldamata ja Vabariigi Valitsuse poolt kinnitamata.
Regionaalministri esialgset optimistlikku arvamust kiire ja positiivse otsuse langetamise kohta linna staatuse andmisel hakkasid kujundama meie volikogu Reformierakonna esindaja surve ja palved maavanemale ning ministrile, et otsust ei tohiks mingil juhul enne 2011. aasta Riigikogu valimisi vastu võtta. Sellest lähtuvalt koostas minister teadlastest ja ametnikest komisjoni, mis peab käsitlema ka teisi analoogseid haldusüksusi puudutavaid otsuseid (näiteks Aespa küla soovib saada alevikuks, Viimsi vald vastab samuti linna parameetritele jne).
Komisjon töötab, aeg tiksub, aga otsust veel ei ole. Küsisin eelmisel nädalal ministri käest komisjoni töö ja otsuse kohta, aga paraku vastust ei saanud - komisjon pole otsust veel teinud. Minister lubas küsimusele vastata esimesel võimalusel ja teha seda kirjalikult. Tundub, et ütlemine „kui tahad mingit asja määramatuks ajaks edasi lükata, siis moodusta komisjon", peab paika.
Optimistina arvan siiski, et selle otsuse tegemine ei ole enam kaugel, uue aasta esimesed kuud toovad arvatavasti asjasse selgust. Kuid minule jääb mõistmatuks, mis on Reformierakonna sellise käitumise põhjuseks, et otsustamine niimoodi määramatusse lükati? Ainuke, mida säärasest käitumisest järeldada saan, on see, et valimisliit Järvakandi, kus me erinevate erakondade esindajate ja parteitute kandidaatidena volikogusse kandideerisime, on oma eksistentsi lõpetanud.
Järvakandile linna staatuse andmine tähendaks minu jaoks eelkõige arengulist tõuget meie elukeskkonnale. Linna staatus kohustaks meid linnalisi struktuure (näiteks keskväljak ja muu linnale omane) välja ehitama ja ka käituma linnana. See annaks teatud garantiid iseseisva omavalitsusüksusena jätkamisel.
Järvakandi alevi veeprojekt (eelarvega u 36 miljonit EEKi), mille taotluse esitasime Keskkonna Investeeringute Keskusele (KIK) läinud aasta detsembris, sai jaatava vastuse käesoleva aasta veebruari lõpuks. Lootus, et saame sellel suvel suure osa töödest kanalisatsioonitrasside renoveerimisel ja uute trasside ehitamisel Järvakandi põhjapoolsesse osasse ära teha, purunes kildhaaval. KIK on rahastusüksusena Euroopa Ühtekuuluvusfondi projektide bürokraatia täiesti uuele tasemele tõstnud.
Kogu suvi on kulunud kirjavahetusele ja erinevatele kooskõlastustele rahastajaga. Tänane seis on selline, et jõuluks peaksime saama ühele poole projekteerimis- ja ehitushankega.
Tegelik projekteerimise töö jääks saabuva talve peale ja ehitustöödega loodame alustada varakevadel. Läinud aasta tegelikuks suuremaks ehitus-renoveerimisprojektiks kujunes lasteaia Pesamuna talguprojekt „Lihtne värvida, lihtne aidata". Tänu abivallavanem Sirje Meti juhitud projektimeeskonna koostatud edukale pakkumisele saime firmalt Caparol lasteaia remondiks vajaminevad värvid ja lahustid. Töötegijateks- talgulisteks olid lastevanemad, lasteaednikud, Järvakandi ANK-i noored, kunstnikud, kohaliku omavalitsuse ametnikud, ettevõtjad. Ära tehti suur hulk vabatahtlikku tööd, midagi sarnast tehti viimati Järvakandis Klaasimuuseumi ja Noortekeskuse rajamisel ning aastakümneid tagasi Järvakandi kino ja ujula ehitamisel. Lasteaia sisekujunduse ning värvilahendused koostas meie kohalik Eesti Kunstiakadeemia haridusega kunstnik, nelja lapse ema Kaja Vaikre.
Tema töö ja panus sellesse projekti olid märkimisväärsed. Kaja ja tema abiliste maalitud seinad jäävad lasteaeda kaunistama aastateks ja muudavad selle üheks omanäolisemaks lasteaiaks Eestis. Aga enne kui Kaja sai joonistused seintele kanda, tegelesid ettevalmistustöödega ülejäänud talgulised. Puhastati, pahteldati, lihviti ja värviti seinad ning laed, lihviti ja lakiti puitpõrandad. Tänu ettevõtjate abile tehti lisaks planeeritud töödele palju täiendavaid lasteaia igapäevatööks olulisi asju.
Ütlen siinkohal veel kord tänusõnad teile, Mati Tagapere, Regina Jõhvikas, O-I Production Estonia AS, OÜ Järvakandi Kommunaal ja kõik teised abistajad ning u 150 talgulist. Koos tehtu on hästi tehtud ja meie lapsed hindavad seda kõrgelt!
Järvakandi lasteaed Pesamuna esitas 2011. a märtsis Tervise Arengu Instituudile taotluse, et liituda Tervist Edendavate Lasteaedade võrgustikuga. Tänaseks on see taotlus rahuldatud, meie lasteaed vastab esitatud tingimustele. Pikka aega oodatud Grossi kaupluse ehitamine Järvakanti võttis otsustava pöörde seoses vallavalitsuse poolt uue asukoha pakkumisega ettevõtjale. Täna on endisele turu alale valmimas detailplaneering kaubanduskeskuse rajamiseks.
Oluline on see, et Turu 3 ja Turu 5 kinnistutele rajatav kaubanduskeskus säilitab ka turu, valmiva planeeringuga saavad vallakodanikud aasta alguses tutvuda. Kui kõik laabub plaanide järgi, siis järgmisel suvel peaksime jõudma kaubanduskeskuse avamiseni.
Käesolev aasta on kohalikele omavalitsustele (KOV) olnud väga raske. Viimaste aastate energiahindade kiire kallinemise taustal on kolm aastat tagasi kärbitud KOV eelarved jäänud muutumatuks. Eestimaa valdadel ei jagu enam vahendeid elementaarsete teenuste normaalseks rahastamiseks. MASU saabumisel Vabariigi Valitsuse poolt kulude kokkuhoiu vajaduse sildi all tehtud kärbetega viidi tasakaalust välja riigi ja KOV eelarvete tasakaal. Paraku ei ole valitsuse esialgsed lubadused taastada eelarvete tasakaal hiljemalt 2011. a alguseks vett pidanud. Lähtudes eelnevast ja sellest, et riik võõrandub rahvast ega arvesta omavalitsuste kui võrdsete partneritega, koostasime Raplamaa Omavalitsuste Liidu (ROL) ühispöördumise kõikide maakondlike ja üleriigilistele liitudele ning organisatsioonidele. Pöördumisele „Eesti vajab riigireformi" kirjutasid alla kõikide valdade volikogude esimehed ja vallavanemad. ROLi juhatuse esimehena kirjutasin alla veidi pikemale pöördumise seletuskirjale, mis läheb kaasa pöördumise lisana. Loodan siiralt, et suudame selle pöördumisega Raplamaa „mahtrameestena" mõjutada Vabariigi Valitsust ja muuta viimase suhtumist Eesti rahvasse ning omavalitsustesse.
