Kivirähk: Esimesel minu teostest inspireeritud postmargil võiks olla Rehepapp
Laupäeval Palamusel toimunud Oskar Lutsu 125 sünniaastapäeva tähistamisel esitles Eesti Post kirjaniku portreega postmarki. Sündmusel viibinud kirjanik, Oskar Lutsu huumoripreemia laureaat Andrus Kivirähk tunnistas, et tema enda jäädvustamisest postmargil ei unista, küll aga tunneks rõõmu kui marke kaunistaksid tegelased tema loomingust.
„Mark on ilus. Ostsin selle aga spetsiaalselt Lutsu pärast, sest filatelist ma pole ja marke ei kogu," ütles Andrus Kivirähk Palamuse rahvamajas toimunud Oskar Lutsu 125. sünniaastapäeva tähistamisel. Enda võimalikust postmargile jäädvustamisest, näiteks saja või saja 125 aasta pärast arvas Kivirähk nii: „Ma ei mõtle sellele, mis pärast minu surma juhtub. Pealegi ei tea kas saja või rohkem aasta möödudes üldse enam postmarke trükitakse. Küll tunneksin headmeelt, kui postmargil oleksid minu raamatute ja näidendite tegelased, sest huvitav on näha, kuidas kunstnik neid joonistab. Lotte on sinna juba jõudnud, kuid tema on kollektiivne looming. Esimesel minu teostest inspireeritud postmargil võiks aga näiteks olla Rehepapp," arvas Andrus Kivirähk.
Eesti Post AS allasutuse Eesti Postmark juhtaja Ain Muldmaa sõnul tuli Idee Oskar Lutsu kujutava postmargi tegemiseks Oskar Lutsu Palamuse Kihelkonnakooli muuseumist. „Läksime plaaniga kohe kaasa, sest see postmark võimaldab väärikalt tähistada nii kirjaniku 125. sünniaastapäeva kui ka Kevade esmatrükist ilmumise 100. aastapäeva.
Postmargi kujundanud kunstnik-graafik Vladimir Taiger ütles, et käis loometöö ettevalmistamisel Kirjandusmuuseumis tutvumas Lutsu-teemaliste materjalidega. „Nii leidsin pildi, kus kirjanik igati sügavalt intellektuaalne ja tugeva vaimse potentsiaaliga välja näeb" ütles ta. Vladimir Taiger on kujundanud postmargile ka Lydia Koidula (esimene persooniga postmark, mis trükiti taasiseseisvunud Eesti Vabariigis 1995. aastal), Jõgevamaalt võrsunud loomekuulsustest veel Betti Alveri ning teisigi tuntud inimesi. Oskar Lutsuga postmargi kujundamisel oli tal abiks ka Eesti Posti kunstnik Indrek Ilves.
