Valla vanim raamatukogu sai juubeliks sama kingituse, mis veerandsada aastat tagasi
Raamatukogule tulid jõudu ja edu soovima Hüüru küla aktiiv, Harju Maakonnaraamatukogu, teised oma ja naabervaldade raamatukogud.
Kõigi õnnitluste ja kingituste seas oli ka üks erandlik ja ajalooline selles mõttes, et seesama asi kingiti nüüd Hüüru raamatukogule 25 aastase vahega teist korda. Hüüru raamatukogust aegade jooksul maha kantud ja kastidesse pakitud raamatutega sattus Laagri raamatukokku ilus, kuid rikkis nõukaaegne lauakell. 125. juubelipeo ettevalmistuste käigus õnnestus 100. aastapäeva piltidel ilmeksimatult see kell ära tunda ja samast ajanäitajast on juttu ka 25 aasta taguses ajaleheartiklis. Kella kinkis 100. juubelil 1986. aastal raamatukogule Saue Täitevkomitee esimees (tänapäeva mõistes vallavanem) Mati Zernand, et see tiksuks Hüüru raamatukogule uut sajandit. Millal see tiksumine katkes, ei tea öelda, aga nüüd saab see jätkuda, sest leidus nutikas kellassepp, kes kella ära parandas ja Saue Vallaraamatukogu kinkis selle oma harukogule tagasi.
125. juubelipeol pakkus kultuurilist külakosti kireva elukäiguga reisikirjanik Olev Remsu. Reisikirjad on praegusel ajahetkel väga paljudes rahvaraamatukogudes (ka Hüürus) laenutuste edetabeli tipus.
Juubelipeost võttis osa ka Saue vallavanem Andres Laisk. Koogija kohvilaua juures koos Hüüru külarahvaga sai juttu aetud raamatu ja raamatukogu tulevikust ja avalikkuses hiljuti kirgi kütnud „Cartlandi" probleemi tagamaadest. Vahetult enne juubelipidu toimus Hüüru raamatukogu lugejate seas rahulolu-uuring. Vanem generatsioon täitis ankeedi paberil, meiliaadressi omavad lugejad edastasid vastused interneti teel. Lisaks ankeedivastustele jäi lugejate kommentaarides kõlama tänutunne, et vaatamata muutlikele aegadele, on selline väike hubane raamatukogu olemas ja lootus, et raamatukogu ikka edasi kestab. Selle sooviga ühinevad kindlasti kõik raamatukoguinimesed ja Hüüru kandi elanikud.
Kokkuvõte Hüüru raamatukogu lugejate rahulolu uuringust
Uuring toimus novembris 2011. Ankeedivastuseid laekus 35. Pooled vastajaist olid eavahemikus 30- 60, ülejäänud kas nooremad või vanemad.
1. Kohaloleva kirjanduse valikuga on rahul 10st 5, 4 on enam-vähem rahul ja 1 ei ole rahul.
2. Kõige suuremat kogude puudujääki tajutakse uuema ilukirjanduse osas.
3. Perioodikavalikuga on rahul ligi 80% vastajaist.
4. Vastajaist veidi alla poole on kasutanud võimalust tellida puuduolev raamat Saue Vallaraamatukogust. Neist pooled on selle teenusega rahul ja pooled enam-vähem rahul.
5. Internetis on soovitud teavikut reserveerinud või valmis seda tegema 40% vastajaist.
6. Umbes pool vastajaist kasutab lisaks ka teisi raamatukogusid.
7. Lugemiseelistustest (žanrikirjandus) on esikohal reisikirjad, teisel kohal elulood ja memuaarid ning kolmandal kohal võrdselt ajaloolised romaanid ja põnevikud. Detektiivid ja armastusromaanid jäävad pingerea lõppu.
8. Raamatukogu lahtiolekuaegadega ei ole rahul veerand lugejaist, kes sooviksid, et raamatukogu töötaks endiselt täiskoormusega. Kolmveerand on võrdselt kas rahul või enam-vähem rahul.
__________________________________________
PILK MINEVIKKU
Raamatukoguhoidja Kaie Miili andmetel ei olegi peale 100. juubelit 1986. aastal raamatukogu tähtpäevi avalikult tähistatud. 25 aasta taguse suurejoonelise sovhoosi banketisaalis toimunud 100. juubelipeo tase jäi kindlasti ületamata, aga ajad ja kombed muutuvad ning see teebki kunagiste olude tundmaõppimise huvitavaks. Tookord ilmunud ja raamatukogu 100. juubelile pühendatud artikkel „Harju Elus" ongi peaaegu ainus momendil kättesaadav allikas, millele Hüüru raamatukogu ajaloost rääkides toetuda.
Valdade piirid on aegade jooksul muutunud. Praeguse Hüüru raamatukogu saamislugu algab 1886. aastal Harku vallakooli juurde loodud raamatukoguga. Siis oli seal umbes 400 raamatut. Harku raamatukogu nimi on olemas nii Eestimaa, Liivimaa kui ka Peterburi kubermangu raamatukogude nimekirjades. 1912. aastal on „Perekonnalehe" andmetel kogus üle 900 köite. 1926. aastast tegutseb raamatukogu Harku avaliku raamatukogu nime all. Peale sõda oli raamatukogu Harku vallamajas (praegu Harku hooldekodu maja). Tõenäoliselt kolis raamatukogu Hüüru mõisa eelmise sajandi 70ndatel. Aastast 1979 tegutseb endine Harku raamatukogu juba Hüüru raamatukogu nime all ja Saue külanõukogu halduses. Seega on Hüüru raamatukogu Saue valla vanim raamatukogu.
Põhjalik remont raamatukogu ruumides tehti 90ndatel. Väga vähe on Eestimaal raamatukogusid, kus on säilinud ahiküte. Hüüru raamatukogu on üks neist. Praegused Hüüru raamatuvarad sisaldavad 18 000 teavikut ja lugejaid on üle 200. Väikese kogu kohta on raamatuvalik piisavalt rikkalik, eriti fondi vanemas osas, mida oskavad hinnata ka naaberraamatukogud (Harku, Tabasalu), tellides Hüürust oma lugejate jaoks puuduvaid teavikuid.
28 aastat (1974-2002) juhtis Hüüru raamatukogu tööd Mai Kull, kes elab praegu Püha külas. Kahjuks ei saanud ta juubelipeost osa võtta. Legende räägitakse enne teda töötanud (1958-1973) Valve Heinatist, kes viis raamatuid talust tallu jalgrattal koju kätte.
