Selles õmbluskojas ei rullita lahti suuri kangarulle ega aeta taga viimast moodi. Kõik on imelihtne, sest seal on põhiliseks tööks kasutusel olnud rõivastele „uue elu" andmine, nö lisandväärtuse lisamine. Kuid tehakse ka teisi töid, nende nimistu on päris pikk. Loomulikult käib kõik tänapäevaselt, masinate ja abivahendite abiga. Taaskasutusse antakse tooted, mille kohta võib julgelt öelda „nagu uued". Ja seda tööd hinnatakse, klientuuri hulka kuuluvad nii pensionärid kui ka kooliõpilased.

Tehakse ka rõivaste parandustöid, väikesi kohendamisi, aksessuaaride lisamist, lukkude, trukkide, nööpide panekut. Oluline töölõik on tikkimine. See käib vastaval masinal, mille käitab arvuti vastava programmi järgi. „See programm on ostetud. Olen umbes viis aastat iseseisvalt seda tundma õppinud," täpsustas Jana. Tikandeid võis kõikjal kohata. Neid oli tikitud rahvariietele, vöötaskutele, linasel alusel olevatele logo moodi asjadele. Isegi portreesid on võimalik teha, mis üsna tõetruud, ehkki riide peale jäädvustatud. Nägusad toolipadjad on peale saanud tikandi kadrina motiividega. Tikandid on lasteriietel, mis koos aksessuaaridega annavad tootele uue näo.

„Arvutiprogrammiga teen ise mustrid," lausub õmbleja täiendavalt. Inimesed käivad igasuguste soovidega. Näiteks tahab mõni oma kleiti disainida, midagi parandada või muuta - kõik on selles õmblustoas võimalik teha.

Masinapark, mida õmbleja kasutab, on tööstusliku otstarbega, sest tavalised kodumasinad ei peaks vastu. Loomulikult tehakseparandatakse- uuendatakse õmblustoas väga paljusid rõivaesemeid, mida siinkohal oleks võimatu üles loendada. FIE-na tegutsev Jana Bergström on oma esmased õmblejaoskused saanud Rakvere kutsekeskkoolist, mille ta lõpetas 1986.aastal õmbleja kutsega. Ta on ka varem väikeettevõtjana tegutsenud, omandanud kogemusi ning jõudnud nüüd tööjärjele, mis Eesti olusid arvestades on vajalik ja nõutav. Tehakse ka koostööd Kauplus+-ga (asub postimajas). Kavas on hakata tegema tikitud meeneid, mis annab vaba voli kasutada nendel kõikvõimalikke motiive, mis seotud näiteks kodukohaga, kultuuriobjektidega, kunstiesemetega jne.

Õmblustoas käib pidev otsimine, katsetamine, kindlasti ka turu-uuringud, sest valmivad tooted tuleb müüki panna. Samas ei unustata ka jooksvate tellimuste täitmist. Tegemist on omamoodi eksperimentaalateljeega, kus kõik uueneb ja ajakohastub.