Vahtkonnavahetus

Septembris 2010 kirjutasin meie lehes loo perearstist, kes teenis 45 aastat Rannu valla rahvast ja andis siis teatepulga üle nooremale.

Sedapuhku on tegu looga, kus see saavutus ületatakse. 31. detsembril 2011 oli viimane tööpäev kauaaegsel külanõukogu-ja vallasekretäril pr. Helju Kogeril, kellel tänavu 7. jaanuaril täitu­nuks 47 aastat tööd samas kabinetis, oli see siis külanõukogu või valla ajastul. Seega nädal jäi puudu. 29. detsembri val­lavolikogu istungil toimus vahtkonna pidulik üleandmine lillede, kingituste ja soojade sõnadega nii lõpetajale kui ka alustajale.

Vestluses Heljuga hakkasime kokku võt­ma tema ülemuste arvu ja selgus, et ta on töötanud 5 külanõukogu esimehe ja 7 vallavanema alluvuses, kusjuures viimane külanõukogu esimees ja esimene vallava­nem olid üks ja sama mees - hr. Hando Ivask. Seega kokku 11 ülemust. Nende hulgas on ka ajutised kohusetäitjad. See­juures on tore fakt, et esimene ülemus oli oma abikaasa Kalju. Ju see oli hea enne. Toimetaja veidi provokatsioonilisele kü­simusele - kellega oli kõige meeldivam koos töötada - tuleb väga diplomaatiline vastus, et igaühel olid oma head ja vead. Kui palusin võrrelda külanõukogu ja valla aegu, vastas Helju, et füüsiliselt oli ras­kem külanõukogu aeg, mil oli ametis pikka aega vaid kaks naist, esinaine ja sekretär, kes pidid ise ka puid vedama. Asjaajamist ja bürokraatiat on aga praegu sootuks rohkem. Seevastu ebameeldivaid kohustusi oli toona sagedamini - oli ka kohustus jõulude ja jaanipäeva ajal jälgi­da, kes käivad kalmistul. Kedagi siiski üles ei antud ja selle eest saadi ka pahan­dada. Tol ajal korraldati ka külanõukogu­de vahel sotsialistlikku võistlust, milles Rannu külanõukogu saavutas ühel aastal vabariigis esikoha, ühel aastal teise koha. Siis olid suured pidustused.

Niisiis on, mida pikalt teelt meenutada, nii head kui halba.

Jääb vaid soovida tugevat tervist ja mõ­nusat väljateenitud puhkust!

1. jaanuarist asus siis sellele töökohale noor vallasekretär pr. Anneli Lepik. Te­maga vesteldes sain väikese ninanipsu, õigemini meeldiva üllatuse osaliseks. Kui küsisin, kus ta on sündinud, kasvanud ja õppinud, selgus, et sündinud küll Tartu linnas, kuid elanud ja õppinud Rannus. Ta on Aime ja Hillar Annoki tütar. Nii see on, et noor generatsioon kasvab peale ja enam ei tunne vanad lubjakad neid ära! Anneli on abielus, peres on kaks last ja elab naabervallas Annikorus. On lõpeta­nud Rannu Keskkooli 1999. a. ja kaugõp­pes Akadeemia Nord õigusteaduse alal, töötades samal ajal kohtutäituri büroos. Pärast akadeemia lõpetamist läks tööle praegusesse Politsei-ja Piirivalveametis­se, algul politseiinspektorina ja siis tee­nistusevanemana laste vastu suunatud kuritegude uurimise alal.

Esimesed töönädalad on läinud Anneli sõnul kiiresti ja töiselt, sisseelamise tähe all, kollektiiv on teda hästi vastu võtnud ja kollektiivis on tuttavad inimesed. Annelile pikale tööteele kaasa edu ja õn­ne! Kogunegu sel tööl sama palju aastaid kui eelkäijal!