Seda vabadust ei antud meile teiste armust, vaid me võitlesime selle endale ise kätte. Koos meiega võitlesid meie sõbrad ja aatekaaslased britid, soomlased ja veel mitme teise rahva esindajad. Eesti väed kaotasid Vabadussõja lahingutes langenutena ligi 2300 inimest, haavata sai umbes 13800 inimest (sealhulgas ligi 300 surnut ja 800 haavatut kaotati Landeswehri sõjas), millele lisanduvad välismaiste vabatahtlike ja liitlasvägede kaotused.*

Karksi kihelkonnast andsid oma elu Eesti vabaduse nimel 36 meest. Kõigi nende nimed on raiutud ka Vabadussõjas langenute mälestusmärgi tagaküljele. Neid vapraid mehi ja naisi kogunesid 3. jaanuaril Karksi kihelkonna Vabadussõjas langenute mälestusmärgi juurde austama KL Salala maleva Karksi malevkonna, August Kitzbergi nimelise Gümnaasiumi ja Karksi valla esindajad - kokku kaheksa inimest. Üheksas osaleja Heino Luik lõi täpselt kell 10.30 kirikukella. Mälestusmärgile asetasid küünla valla esindajad Leo Liiber ja Heiki Arro, lilled Jaak Israel ja Tiiu Lusti gümnaasiumist ning lillekimbu ja küünlad kaitseliitlased veebel Jaak Põldma ja reamees Kalju Siiman. Minutiks langetati pea leinaseisakuks ja mindi vaikides laiali.

Kuidagi udune ja kurb tundus see kõik. Oli see sompus ja udusest ilmast või uitmõtetest tänase ja homse üle. Kus te kõik olete? Või olete kõik juba unustanud paarikümne aasta tagusedki ajad?

Mulgimaa noormehed, mis on teie elu eesmärk? Olete te kunagi mõelnud, mis saab siis, kui juhtub midagi ootamatut, kui meid rünnatakse? Kes peaks astuma välja meie riigi kaitseks? Jah, need on rasked küsimused, aga vastama peate neile teie, sest meie, vanade aeg läheneb vääramatu kiirusega lõpmatuse suunas.

Kuid, nagu öeldakse, sureb lootus viimasena. Nii loodan minagi kogunevat teid kõiki Eesti iseseisvuspäeval 24. veebruaril Vabadussõjas langenute mälestusmärkide juurde seda päeva tähistama.

* Eesti Sõjahaudade Liidu andmetel langes või suri haavadesse Vabadussõja käigus 6127 Eesti sõjaväelast. (Toim.)