Täna ilmub Keila Lehe 200. number

Tegelikult on Keilas ilmunud lehti ka varem. Sama nime all ilmus leht 1991-1995, seda toimetas tookord Maarika Seppius. 1995-2006 kandis leht ambitsioonikat nime Lääne- Harju Ekspress, vahetusid tegijad ja muutus lehe tonaalsus. Enne ilmumise lõpetamist jõudis see leht olla ka lihtsalt Harju Ekspress. Kui me veel kaugemasse ajalukku sukeldume, siis peaksime mainima ka omaaegse Keila rajooni ajalehti. 1950-1952 kandis see nime Bolševistlik Sõna ja 1953-1962 Kollektiivne Töö. Huvitav oleks teada, kas selle aja lehetegijatest keegi veel ka Keilas elab. Ja kas mõni ajakirjanduse ajalugu uuriv üliõpilane viitsiks kõiki neid erinevaid lehti ja ajajärke analüüsida? Harju maakonnaraamatukogu on kõik ilmunud lehed hoolikalt alles hoidnud ja huvilistel on võimalik neid lugemissaalis lugeda.

2001. aastal otsustas Keila linn hakata välja andma oma Infolehte, see ilmus üks kord kuus ja seda toimetas linna kommunikatsiooninõunik Valdur Vacht. 2007. a sügisel otsustas linnavõim hakata välja andma iga nädal ilmuvat ajalehte. Praeguse Keila Lehe esimene number ilmus 5. oktoobril 2007. Lehe tookordne vastutav väljaandja Doris Matteus kirjutas esimeses numbris: „Ideaalset lehte ei ole kerge teha. Usun siiski, et linnas toimub piisavalt huvitavaid sündmusi ning elab piisavalt huvitavaid inimesi, et kõik eeldused hea lehe tegemiseks oleks täidetud. Kas need eeldused ka ära kasutada õnnestub, seda näitab aeg."

Keila Lehe 200. numbri puhul esitasin mõned küsimused lehe endistele ja tänastele tegijatele.

Sa töötasid Keila Lehes neli aastat. See on piisavalt pikk aeg, et vastata küsimusele: kes on Keila Lehe lugeja?

Mis olid lehetöö kõige rõõmsamad hetked, mis kõige raskemad?

Heaga meenutan toredaid inimesi, kellega koos töötasin ja kellega kokku puutusin. Raskeid hetki ei hakka välja tooma...

Toimetuse seinal aukohal on suur pannoo lehes ilmunud pealkirjadest. Kuidas see sündis?

Ausalt öeldes täpselt enam ei mäletagi, kust idee tuli. Valmis see igatahes lehe teiseks sünnipäevaks ja seal peaks olema peaaegu kõik kahe aasta jooksul ilmunud pealkirjad. Kokku läks tegemiseks aega 2 nädalat ja vist 4 liimipulka. Plaan oli valmistada igal aastal veel üks juurde, kuid plaaniks see vaid jäigi.

Kui rahul oled eesti keelega Eesti ajakirjanduses?

Mis lugusid loed Keila Lehest kõigepealt?

Pärast esimesele leheküljele pilguheitu vaatan ilmselt kuulutusi - sünde, surmi - ja siis pilte. Kohe uudistan ka "Nädala nägu": see on üks õnnestunud rubriik. Loen pikemaid lugusid, sest uudised on enamasti juba linna kodulehelt nähtud. Eks koolielu on ikka rohkem huvi pakkunud. Kui aga saladusi paljastada, siis viimasest viiest ehk teiste sõnadega käesoleva aasta lehenumbritest olen lugenud esimestena neid lehekülgi, mis meie väga tublil küljendajal Märdil valmis on saanud...

Mida tähendab Keila inimesele oma linna leht?

Julgen arvata, et kõik linnaelanikud seda ei loe, enamikule on aga oma linna leht oluline. Vanem põlvkond loeb lehe n-ö kaanest kaaneni hoolikalt läbi.
Eks ta ole Keila uudiste vahendaja ja kaaslinlaste tutvustaja. Noored saavad aga info enamasti virtuaalsetest kanalitest. Ise loen küll Keila Lehte alati. Kui leht "puhkab", on kohe midagi puudu.

Oled küljendanud kõik need 200 numbrit. Mida teed, et töö ei muutuks rutiinseks?

Pikemad persoonilood.

Ehk tuleb meelde mõni lõbus lehetegemisega seotud juhtum?

Enamus vaimukaid olukordi jäävad vaid väikse kollektiivi siseringis naljakaks ning kahjuks kaotavad kõrvalseisjale seletatuna oma algupärase sära.

Kuidas sündis neli aastat tagasi Keila Leht?

2007. aasta suvel sai plaan lõpuks ellu viidud ning esimene lehenumber ilmus sama aasta 5. oktoobril. Sinna vahele jäi paar kuud tihedat tööd sihtasutuse käimalükkamisel, lehe kontseptsiooni väljatöötamisel ning töötajate ja lepingupartnerite leidmisel.

Eesmärk oli teha Keila linnale „päris ajaleht", seda nii sisult kui vormilt. Vormi osas olid nõudmised lihtsad: ajalehepaberil (et saaks ahjus tuld süüdata) ning ajalehe formaadis. Sisu osas sõnastas väljatöötamises osalenud Aavo Kokk põhimõtte samuti lihtsalt: iga lugu kirjutades tuleb mõelda, kas mu ämm ka seda loeks.

See tähendas, et Keila Leht kajastas eeskätt seda, mis linnakodanikku huvitas, mitte seda, mida linnavalitsus tahtis kirjutada. Inimest üldjuhul ei huvita, millised eelnõud linnavalitsus volikogule üle annab, vaid see, kuidas vastu võetud otsus või määrus tema elu mõjutab, ning miks mingi otsus tehti.

Mille poolest erineb Keila Leht teiste omavalitsuste lehtedest?

Saan vastata selle Keila Lehe osas, mida mina välja andsin, kuna viimasel ajal ei ole leht nendele kriteeriumitele enam vastanud.

Oluline erinevus oli kindlasti see, et kui valdav osa omavalitsuste lehtedest on sisu poolest linna- või vallavalitsuse infolehed, siis Keila Leht sai tehtud eesmärgiga anda välja Keila linna ajalehte - kajastada lisaks ametlikule infole ka üldinimlikke teemasid, kirjutada huvitavatest inimestest, üritustest, nähtustest, probleemidest. Selleks andis võimaluse teine oluline erinevus - lehe maht ja ilmumissagedus. Ei ole just palju omavalitsuste lehti, mis ilmuksid iga nädal.

Asjaolu, et Keila Lehte ei anna välja linnavalitsus, võimaldas vältida lehe muutumist ühesuunaliseks poliitiliseks hääletoruks, mille igas numbris kirjutavad poliitikud oma ilusaid lugusid, eirates valusaid teemasid ning tekkivaid küsimusi.

Kõigi poliitiliste otsuste ja teemade käsitlemisel oli põhimõte lihtne - selgitada, põhjendada ning anda vastused inimeste küsimustele. Ebameeldivaid teemasid (lumekoristuse probleemid ning kooliga seotud valukohad) me ei vältinud ning sõna ning õiguse vastulauseks said kõik.

Lehe ülevaateid hakkasid vene keelde tõlkima juba infolehe ajal. Mida see töö on sulle andnud?

Mida tähendab Keila Leht nendele kaaslinlastele, kelle kodune keel ei ole eesti keel?

Tänu venekeelsele veerule saavad nad ülevaate linna elust. Ja väga paljud lihvivad oma keeleoskust: loevad eestikeelset lugu ja siis kontrollivad, kas kõik oluline on selge. Minu meelest oli see omal ajal väga hea idee teha igas lehes väike venekeelne ülevaade.