Alatskivi vald: koolivõrk ei tohi muutuda stiihiliselt
Haridus- ja Teadusministeerium soovib teada, milline on Alatskivi valla seisukoht gümnaasiumivõrgu korrastamisel.
Vastused on kujunenud Juhan Liivi nim Alatskivi Keskkooli hoolekogu ja õpetajate, Alatskivi vallavolikogu ja vallavalitsuse ning valla arengukava arutelude tulemusena.
Alatskivi vald on jõudnud järgmistele seisukohtadele:
Kas korraldada gümnaasiumivõrk ümber kiiresti ja korraga või pikema aja, st 3 õppeaasta jooksul?
Gümnaasiumivõrgu korrastamine peaks toimuma pikema aja vältel. Leiame, et seoses õpilaste arvu vähenemisega on gümnaasiumivõrku tarvis ümber korraldada.
*Alustada tuleks suurematest linnadest (Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi). Alles siis, kui ümberkorraldus annab analüüsi alusel häid õpitulemusi, laiendada seda väljapoole nimetatud piirkondi. Sel juhul ei oleks kohe tarvis koolitranspordi ümberkorraldamist ja uute õpilaskodude rajamist.
* 2012. aasta sügisel ei peaks avatama 10. klassi gümnaasiumides/keskkoolides, kus viimase kolme aasta jooksul on õpilaste arv jäänud alla 30 ja arvu suurenemist pole ette näha.
Kas gümnaasiumide pidaja peaks tulevikus olema kohalik omavalitsus või riik?
Puhaste gümnaasiumite koolipidaja peaks olema Eesti riik. Täistsükli koolides (põhikool koos gümnaasiumiosaga) oleks koolipidaja kohalik omavalitsus (omavalitsused) , mille rahastamist toetaks riik.
Kas peate vajalikuks riigi tasemel õppekohtade jaotust üld- ja kutsekeskharidese vahel?
Riigi tasemel õppekohtade jaotuse määramine üld- ja kutsekeskhariduse vahel on küsitav. Eelnevalt oleks tarvis välja selgitada vajadused keskkooli baasil kutsehariduses õpetatavate erialade lõikes. Hetkel on paljude erialade õppimine võimalik vaid keskhariduse baasil (juuksurid, päästjad, med. töötajad, autoremondi lukksepad jt.). Kõik keskkooli lõpetajad ei lähe edasi õppima kõrgkooli, vaid omandavad eriala, mille eelduseks on praegu keskhariduse eelnev omandamine .
Kas lävend gümnaasiumisse õppima asumiseks peaks kõigis gümnaasiumides olema ühesugune?
Lävend gümnaasiumisse õppima asumiseks ei saagi olla ühesugune, sest koolide õppekavad on erinevad.
Regionaalpoliitilises mõttes ei tohiks teha kiirustavat ümberkorraldust just maapiirkondades, kus senised õpitulemused on head või väga head ja kõrgkooli sisseastujate protsent kõrge. Samas peaks kaaluma ja analüüsima iga maapiirkonna gümnaasiumi sulgemisel selle mõju piirkonna arengule. Põhiseadus kohustab tagama kõigile võrdsed võimalused. Meile jääb selgusetuks, kuidas tagab riik võimalused hariduse omandamiseks, kui maalapse koolitee kestvus maakonna keskusesse on nii hommikul kui ka õhtul 1,5-2 tundi; kuidas kompenseeritakse peredele majanduslikud kulutused (elamispind, transport), kuna hetkel puuduvad õpilaskodud ja korraldatud transpordiküsimused.
