Kurioosne lugu: Vald rikkus seadust, vallavanem mitte
Arupärimise esitas Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson, kelle sõnul ei puuduta see pelgalt ühe valla probleemi, vaid kajastab märksa laiemalt peaminister Ansipi valitsuse "jaga ja valitse" suhtlemist kohalike omavalitsustega.
Rõngu vald korraldas 2009. aasta veebruaris välja hanke Rõngu koolimaja ehitamiseks. Sama aasta märtsis jõustas Rahandusministeerium kohalikele omavalitsustele laenupiirangud. Rõngu koolimaja ehitushange jäi seega masule jalgu. Vald, eesotsas vallavanem Aivar Kuuskverega, eiras ministeeriumi ettekirjutusi, viis hanke siiski lõpuni, allkirjastas Peeter Kroonbergi firmaga lepingu ja sama aasta suvel alustati ministeeriumi hoiatustest hoolimata koolimaja renoveerimist. Remont kulges üle kivide ja kändude ja tähtajaks maja valmis ei saanud, kuigi ehitusfirma seda lubas. Sellest hoolimata otsustas vallavolikogu 2009. aasta detsembris teha Peeter Kroonbergi palvel tema firmale ettemaksu, viimane lubas koolimaja jaanuaris 2010 kindlasti valmis saada. Uue kooli avamispeoni jõuti siiski aasta hiljem.
Vallavanemad vahetuvad
2009. aasta lõpus toimunud kohalike omavalitsuste volikogude valmiste tagajärjel Aivar Kuuskvere enam vallavanemana ei jätkanud ning see jättis ta ilma ka vallavanemale Rõngu valla põhimäärusega ettenähtud lahkumishüvitusest.
Vallarahvas ootas pikisilmi kooli remondi asjus selgust, mida vallavanemaks saanud Uno Parm püüdis ka tuua.
Olles kindel, et Aivar Kuuskvere rikkus kooli remondiga seotud lepinguid sõlmides seadust, tegi volikogu opositsioon politseile avalduse, mille põhjal Lõuna Ringkonnaprokuratuur alustas 4.jaanuaril 2010 Aivar Kuuskvere suhtes kriminaalmenetlust KarS § 2172 tunnustel, mis käsitleb usalduse kuritarvitamist. Süüdimõistmise korral tähendanuks see rahatrahvi või kuni viie aasta pikkust vangistust.
„Politseisse laekunud avaldusest nähtuvalt oli kahtlus, et Rõngu keskkooli hoone renoveerimise riigihanke läbiviimisel on rikutud riigihangete teostamise nõudeid, kuulutades võitjaks pakkuja, kes ei ole vastanud kõikidele riigihanke pakkumise dokumentides kehtestatud nõuetele," ütles Politsei- ja Piirivalveameti pressiesindaja Kerly Peitel.
Avalduse kohaselt oli Rõngu endine vallavanem Aivar Kuuskvere sõlminud teadlikult Rõngu vallale kahjuliku hoonestusõiguse ja üürilepingu. Samuti võimaldas ta 2009.aasta oktoobris maksta AS-le KR Priit ühe aasta üüri ettemakse.
Uno Parm sai ametis olla vaevalt pool aastat ning astus siis äkitselt tagasi, vihjates terviseprobleemidele. Rahvas kogus Uno Parmu ametis jätkamise toetuseks üle 300 allkirja, kuid mees ei muutnud meelt. Rõngu peal sosistatakse siiamaani, et volikogu niiöelda võimulolevad liikmed olla Parmu ähvardatud. Just nimelt sosistatakse, sest rahvas ei usu vallavõimude ametlikku versiooni. Parm ise ei ole soostunud pikemalt oma tagasiastumist kommenteerima.
Oma mees saavutas kompromissi
Üllatuslikult valis 2010. aasta suvel valdavalt rahvaliitlastest koosnev vallavolikogu valda juhtima reformierakondlase Priit Pramanni, kellel õnnestus saavutada rahandusministri 11. novembril 2009 välja antud käskkirja tühistamine ning päästa Rõngu vald raskest trahvikoormast. Rahandusministeerium soovis Rõngu vallalt kinni pidada tulumaksu ja tasandusfondi maksete arvelt 12,4 miljonit krooni. Käskkirja tühistamiseks käis vald ministeeriumiga pool aastat kohut, mis ei lõppenud enne, kui vallavolikogu valis uueks vallavanemaks Reformierakonda kuuluva Priit Pramanni.
„Rasketel aegadel mindi kärpimishoos esimesena nn väikese Peetrikese ehk omavalitsuste tulubaasi kallale ja kui omavalitsust juhib oma mees, siis tehti ja oldi valmis tegema ka erandeid," tegi Kadri Simson Riigikogus sellest omad järeldused. „Uueks vallavanemaks valis vallavolikogu teadlikult nn õigesse erakonda ehk peaministri parteisse kuuluva rändava omavalitsusjuhi, kes oli enne töötanud nii Lääne-Eestis Kuressaare abilinnapeana kui Virumaal Vihula vallavanemana, kandideerinud ka Tallinnas Nõmme kohalikel valimistel. Tema sõnul jõudis vald Rahandusministeeriumiga kompromissile, et ministeerium ei hoia enam tulumaksu kinni ja vald maksab selle summa koolimaja ehitamiseks võetud laenu teenindamiseks. Vallavanem ütles, et kompromiss võimaldab vallal hakata taas normaalsemalt majandama ehk see kompromiss ja see võime samasse erakonda kuuluval vallajuhil ja riigijuhil kokkuleppele saada andis ühele vallale võimaluse taas normaalselt tegutsema hakata."
3. mail 2011 Tallinna Halduskohus kinnitas Rahandusministeeriumi ja Rõngu valla vahelise kompromisslepingu, Rahandusministeerium tühistas Jürgen Ligi käskkirjad ja 2011. aasta 29. detsembril kanti juba kinnipeetud tulumaks, 127 000 eurot, vallale tagasi.
„Sellega sai see vald eelmisel aastal statistiliselt kõige suurema tulumaksu juurdekasvuga omavalitsuseks," märkis Simson. „Selle positiivse lahendusega kaasnes ka negatiivne oht ehk et riigi tegevuse tõttu kinni hoitud raha võib nüüd tähendada tasandusfondi laekumiste kadu."
Simsoni sõnul on ühest küljest tegemist kena looga, et ka väike vald suudab oma õiguste eest seista, kuid ta ei pidanud normaalselt, et valitsuse või ministeeriumi eest peab kaitset otsima kohtust. Seitse arupärimisele allakirjutanut soovis 6. veebruaril kuulda peaministrilt, kas ka valitsus on sellest loost omad järeldused teinud.
Andrus Ansipi sõnul ei ole omavalitsuste laenupiirangud Euroopas midagi erakordset ja näiteks Taanis saab kohalik omavalitsus laenu võtta vaid rahandusministeeriumi loal. Küsimust, kas kohalikul omavalitsusel on kohane ühes demokraatlikus riigis keskvalitsusega kohut käia, pidas Ansip aga üldse kohatuks.
„Euroopas peetakse väga heaks tavaks seda, kui kohalikele omavalitsustele on antud õigus käia ka keskvalitsusega kohut," ütles Ansip. „Euroopas ei peeta heaks tavaks seda, kui kohalik omavalitsus on jäetud ilma õigusest kaitsta oma huvisid ka kohtu kaudu. Üldiselt selliseid riike päris demokraatlikeks ei peeta, kus kohalikul omavalitsusel pole õigust hageda keskvalitsust."
Rikkus või ei rikkunud?
Küsimusele kuivõrd otsustab vallavanema või linnapea erakondlik kuuluvus valla või linna käekäigu, vastas peaminister, et ministeeriumidel on kohustus kohaldada seadust kõikide omavalitsuste suhtes ühtemoodi.
"Rahandusministeerium hoiatas Rõngu vallavanemat 30. juunil 2009. aastal saadetud kirjas, et kavandatava lepingu sõlmimisega võetakse lubamatu kohustus, sest seda ei kasutatud ühegi välisabiprojekti omaosaluse katteks," ütles Ansip. „Hoiatusest hoolimata sõlmis vallavanem 16. juulil 2009. aastal kapitalirendilepingu kooli renoveerimiseks. Rahandusministri 11. novembri 2009. aasta käskkirjaga peeti kinni valla tulumaksu ja tasandusfondi vahendite ülekanded. Vallavalitsus pöördus selle vaidlustamiseks kohtusse. Kohus otsustas esialgse õiguskaitse menetluses kuueks kuuks vähendada vahendite kinnipidamise ulatust algselt 20%-lt 5%-le, pärast selle perioodi lõppu jätkati kinnipidamist 5% ulatuses. Rõngu valla juhtide initsiatiivil alustati konsultatsioone kompromisskokkuleppe sõlmimiseks, et lõpetada kohtuvaidlus. Kompromisskokkulepe sai võimalikuks, kuna vald nõustus seni 5% ulatuses kinnipeetavad vahendid ise suunama rikkumisena võetud kohustuse ennaktempos tasumiseks. Sellele lisaks panustab vald aastatel 2012-18 samal eesmärgil igal aastal täiendavalt 10 tuhat eurot. Kompromissi sõlmimisega eelistas Rahandusministeerium sama eesmärgi saavutamist Rõngu valla jaoks vähem piirava lähenemisega."
Arupärijate arvates sai Rõngu kooli ehitusest poliitiline relv, mille tulemusena teostati võimuvahetus, kuid kannatasid lapsed, kes pikka aega mööda valla erinevaid objekte laiali olid. Peaministrilt küsiti, kuidas on põhjendatud selline riigi käitumine, kus poliitilise võitluse tulemusena kannatavad lapsed ja haridus.
"Rõngu vallavalitsus ei hoolinud hoiatustest, et lepingu sõlmimisel rikuvad nad seadust," vastas Ansip. „Vallajuhtide valikute tulemusena tekkis olukord, kus õppetöö tuli läbi viia erinevates hoonetes."
Arupärijate arvates tunnistas riik ministeeriumi käskkirju tühistades oma eksimust vallale trahvi määramisel. Kinnipeetud summad sai vald riigilt küll tagasi, kuid kuidas kavatseb riik hüvitada vallale põhjustatud pikaajalised ebamugavused?
Ansip vastas lühidalt: „Rõngu vallaga kompromisskokkulepe tagas rahandusministri käskkirjaga seatud eesmärgi täitmise ja oli eelkõige laste huvides."
Ansip ei olnud nõus Marika Laul-Tuusi väitega, nagu oleks Rahandusministeerium pannud valla raskesse oluorda nii öelda tagantjärele ehk laenupiirangud kehtestati hiljem, pärast seda, kui vallal oli hange juba välja kuulutatud.
„Ei pandud tagantjärele," ütles Ansip. „Kõigepealt Rahandusministeerium hoiatas teda. Vaatamata sellele Rõngu vald sõlmis lepingu. Ja need kriisiaja täiendavad piirangud ei saanud mitte kellelegi tulla ootamatusena. Rõngu valda hoiatati, nad ei pööranud vähimatki tähelepanu sellele, et nad kavatsevad hakata seadust rikkuma. Nad rikkusid seadust."
Hüvitus tagantjärele
Ansip ei olnud midagi kuulnud sellest, et endine vallavanem Aivar Kuuskvere oli seoses kooli remondiga kuni möödunud aasta 15. novembrini kriminaaluurimise all ja kohtueelne uurimine ei tuvastanud, et Kuuskvere oleks rikkunud lepingu sõlmimisega VLES § 81 sätestatud piiranguid, kuna enampakkumine kuulutati välja 2.veebruaril 2009, kuid VLES § 81 muudatus jõustus 1.märtsil 2009.
„Kriminaalmenetluse alustamise ajendiks oli kontrollida ja anda õiguslik hinnang Rõngu vallavanema Aivar Kuuskvere poolt 16.juulil.2009 sõlmitud hoonestusõiguse ja üürilepingu õiguspärasusele," ütles politsei ja piirivalveameti presiesindaja Kerly Peitel. „Kriminaalmenetluse käigus ei ilmnenud tõendeid, mis viitaksid, et vallavanem oleks teinud ebaseadusliku tehingu ja oleks sellest saanud varalist kasu. Aivar Kuuskvere käitumises ei ole tuvastatud kuriteo tunnuseid, mistõttu tema tegevuses puudub kuriteo koosseis."
Justkui uurimise alt pääsemise tähistamiseks esitas Rõngu volikogu fraktsioon Koduvald, mille nimekirjas Kuuskvere ka volikogusse kandideeris, möödunud nädalal vallavolikogule eelnõu muuta kaks aastat tagasi tehtud volikogu otsust ja maksta Aivar Kuuskverele tagantjärele välja lahkumishüvitus kahe kuu ametipalga ulatuses ehk 2939,94 €. (46 000 EEKi). Hüvituse maksmise poolt oli seitse volikogu liiget.
