Vald oma väikese rahaga panka mõjutada ei suuda
Kuigi omavalitsus võib oma raha hoida millises pangas soovib, on tema käsutatavad summad liiga väikesed selleks, et mõjutada kas või sularahaautomaadi ülespanemist või allesjätmist.
1990. aastatel töötas Jõgevamaal Palamuse vallakeskuses lausa kolm pangakontorit korraga.
“Olime väga pangarikas kant,” nendib vallavanem Urmas Astel. “Nad võitlesid siin turu eest.”
Siis pandi kontorid ükshaaval kinni ning küla vahel hakkas sõitma pangabuss.
Ühel päeval ei tulnud enam sedagi.
Pangaautomaati pole Palamusel kunagi olnud.
“Järelikult oleme liiga vaesed,”
tõdeb Astel. “Selgub, et seda turgu, mille eest pangad omal ajal kemplesid, nagu polegi.”
Pankadega on sularahaautomaadi avamisest Palamusel küll juttu olnud, aga nad tahtsid selle eest raha. “Viimati oli see jutt krooniajal, siis küsiti automaadi eest vist 4000 krooni kuus ja see oli liiga kallis,” nendib Astel.
Liiga väike peibutis
Ka Pärnumaal Surju vallas pole kunagi pangaautomaati olnud. Lähim seesugune asub 25 kilomeetri kaugusel.
Vallavanem Jaanus Männik ütleb, et pankadega on automaadi teemal küll räägitud, kuid need pole vedu võtnud.
Seega on valdadel Eestis küll vabadus ise otsustada, millises pangas oma raha hoida. Kuid pangaautomaadi saamiseks on see siiski liiga väike peibutis.
“Ega väikestel valdadel pole kerge pangaga asju ajada,” leiab Männik. “Kõige hullem on see, et pankades ju Eestis enam midagi ei otsustata. Isegi sellises linnas nagu Pärnu on kohalikel pangaülemustel suhteliselt vähe kaasa rääkida, otsused tehakse piiri taga.”
Tema sõnul oleks hoopis riigil, kelle rahakott on valdade omaga võrreldes tõesti suur, võimalik pankadele tingimusi seada. Riik saaks öelda, et hoiame riigikassa raha teie pangas ainult siis, kui te tagate pangateenuse kättesaadavuse ka väljaspool linnu.
Urmas Asteli sõnul ei lase valdadel oma rahaga päris vabalt manööverdada ka pankadest võetud laenud.
Nagu eraisikute laenude puhul, nii on ka vallal laenude saamise eelduseks enamasti lubadus hoida teatud osa oma rahast laenu andnud pangas.
Kui vallal juhtub olema vaba raha deposiidi tegemiseks, küsitakse selleks pakkumisi kõigilt regioonis esindatud pankadelt ning valitakse kõige soodsam.
Swedbank SEBst ees
Rahandusministeeriumi andmetel oli mullu novembris kõige rohkem omavalitsuste raha Swedbanki arvetel (peaaegu 50 miljonit eurot), 42 miljoniga järgnes SEB. Riigi võlakirju ja rahadeposiite hoitakse Swedbankis, SEBs ja State Streeti pangas. Deposiidid seisavad lisaks ka Danske Banki Eesti filiaalis, Nordea pangas, Svenska Handelsbankenis ja Pohjola pangas.
Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna peaspetsialist Eno Astok selgitas, et riigi rahamaksete sujuvuse huvides hoitakse lühiajalisi deposiite peamiselt koduturul tegutsevates pankades.
“Lisaks on tegu Skandinaavia pankadega, kellel praegustes segastes oludes läheb paremini kui paljudel Kesk- ja Lääne-Euroopa omadel,” märkis Astok. “State
Streeti panka kasutatakse osaliselt võlakirjade positsioonide hoidmiseks, et maandada kohaliku pangandusturu toimimise riski näiteks tehniliste probleemide nagu küberrünnaku puhul.”
