Mis oli, mis tuleb

Omavalitsuse poolelt eelmisele aastale tagasi vaadates ei saa esmalt märkimata jätta head tulumaksu laekumist.

Võib öelda, et valla tulud saavutasid peaaegu majanduslanguse eelse taseme väga kii­res tempos. Aasta keskmine tulumaksu laekumise kasv võrreldes 2010. aastaga oli 14%. Kogu Eesti lõikes oli Rannu vald kasvu poolest viiendal kohal omava­litsuste hulgas. See näitab tööhõive para­nemist ja töötasude kasvu. Investeeringu­projekt nr. 1 oli vallavalitsusele kindlasti uus perearstikeskus, mis valmis novemb­riks Rannu alevikus. Projekt maksis kok­ku ligikaudu 100 000 eurot, millest 30 % tuli EAS riiklike investeeringute toetuse programmist, ülejäänud valla omavahen­ditest. Tänu heale tulumaksu laekumisele ei pidanud selleks suureks investeerin­guks laenu võtma. Siiani on inimeste tagasiside olnud perearstikeskusele väga positiivne ja volikogu otsus moodustada vallale kuuluv osaühing perearstiteenuse osutamiseks osutus väga õigeks lahendu­seks. Positiivne oli see, et Tulimäele jäi RMK karjäär tegemata. Selle otsuse tege­misel oli kindlasti oluline inimeste ak­tiivne osavõtt teema aruteludest. Jätku­valt tõid vabaühendused valda mitmeid uusi projekte ja välisraha (Rannu staa­dion, loometuba rahvamajas, Rakke Kü­laseltsi projektid, Rannu Jahiseltsi hoone varustamine lihatöötlemise tehnikaga, noorte töö-ja puhkelaager, Heliait Vehendi külas jt). Edukas oli meile ka CO2 meetme projektitaotlus Rannu kooli osas, kuhu saame käesoleval aastal uue küttesüsteemi. Olime üks vähestest val­dadest maakonnas, kes sellest meetmest toetust sai.

Ettevõtlusest. Eelmine aasta oli selle poolest eriline, et vallas valmis mitmeid suuri tootmishooneid, mille tulemusel ettevõtjad saavad oma toodangut oluliselt suurendada või tootmistingimusi paran­dada. Valmis OÜ Harry Metall uus toot­mishoone Ervu külas, FIE Üllar Kaaveri konteinerkatlamaja ja kütte laohoone Rannu alevikus, OÜ Kure Mõis uus silo­hoidla Kureküla alevikus, OÜ Põltsamaa Meierei Juustutööstuse tootmishoone laiendus Kaarlijärve külas. Väga hea uudis oli see, et kevadel jätkus tegevus palkmajatehases Vallapalu külas. Jätku­valt head on olnud ka turismiteenuse pakkujad, kes 2011. aastal tegid ka uusi investeeringuid hoonetesse, et teenus oleks mitmekesisem. On tekkinud uued ettevõtted, kes oma kohta turul alles loo­vad. Ettevõtluse eesmärk on kasumi tee­nimine ja loodame, et Rannu vallas on selleks tegevuseks võimalused olemas. Valla poolelt vaadates tähendab edukas ettevõtlus korrastatud tootmishooneid ja põlde, rohkem teenuseid kohapeal. Valla­le on see parem maksulaekumine, head töökohad ja see võimaldab ka avalikul sektoril oma teenuseid parandada.

2012. aasta eelarve eelnõu on koostami­sel. Tulubaasi osas on muudatused nega­tiivsed - 2011. a. suur tulumaksu kasv tähendab meie tasandusfondi vähenemist. Kuna elanike arv on aastaga vähenenud, siis tulumaksu kasvu samuti ei prognoo­si, loodame, et see jääb eelmise aasta tasemele. Tänaseks on kindlad investee­ringuprojektid lasteaias ühe rühmaruumi sõimerühmaks ümberehitamine ja Rannu kooli küttesüsteemi rekonstrueerimine. Siin on rahastamisallikad olemas. KIK keskkonnaprogrammist oleme saanud toetuse projektile „Jõesuu luha hooldus­tööd" 10 000 eurot, hange on juba läbi viidud, tööd tehakse märtsis. KIK kesk­konnaprogrammist taotleme Emajõe Veevärgi kaudu toetust Kureküla ühis­veevärgi rekonstrueerimiseks. Sõltuvalt toetuse otsusest, mis selgub mais, tuleb vallal omaosalusena välja panna kuni 25000 eurot. Sõltuvalt tulude laekumisest uuel aastal on kavas alustada Rannu päe­vakeskuse ümberehitustöödega ja ära teha Noorma munitsipaalelamu katuse avariiremont.

Kokkuvõtteks. Iga omavalitsus on Eestis tänaseks läbinud 20-aastase iseseisvalt omavalitsusena tegutsemise perioodi. Iga omavalitsus on oma asukoha, inimeste, loodusvarade, ettevõtluse poolest erinev. Samas on olemas erinevaid meetmeid, kuidas need erinevused oleks arengus kasuks, mitte takistuseks. Rannu valla kõik senised volikogud ja vallavalitsused on tegutsenud ikka selle nimel, et siin oleks head tingimused elamiseks ja ette­võtluseks. Tahaks siin ära märkida Eesti Maaülikooli poolt koostatud põhjaliku ja teaduslikel alustel põhineva „Maaelu arengu aruande 2011". Selle põhjaliku uurimuse alusel reastasid teadlased maa­omavalitsused ja Rannu vald oli selles aruandes 23. kohal 193-st maaomavalit­susest. See on märkimisväärne koht ja kinnitab, et Rannu on hea koht elamiseks ja ettevõtluseks.