24. veebruaril täitub Eesti riigil 94. aastaring
2001. aastal, oma viimast vabariigi aastapäeva kõnet ette valmistades, sirvis president Lennart Meri 1981. aasta 24. veebruaril ilmunud „Rahva Häält". Ta leidis sealt ainsad sõnad, mis viitasid Eestile, ilmateatest. Kogu leht oli täidetud Leonid Brežnevi ettekandega NSVL kommunistliku partei 26. kongressilt. See ei ole Eesti, mida taga igatseda, sest sellel maal ei olnud ei halastust ega vabadust. Samas pidukõnes küsis president Meri, mis ootab meid kahekümne aasta pärast? Ta tõstis üles mitmeid probleeme, mis tänagi, üksteist aastat hiljem, samad on. Olgu see üleilmastuv maailm oma keerukuses, energeetikaküsimused või haridusvaldkond reformi ootuses. Presidendile tegi tõsist muret tööpuudus, aga samuti sobivate töökäte puudus.
21. sajand on toonud meile kõigile kohustuse õppida läbi elu, õppida kiiresti muutuvas maailmas uusi oskusi ja erialasid ning olla valmis elu kestel töötama kahel, koguni kolmel erineval erialal. Kohila valla majanduslik edukus sõltub just nendest töökätest, mis on töös. Tänu neile töökätele tuleb raha, mis võimaldab hoida meie teed korras ja sõidetavad ka talvel, pakkuda elanikele puhast joogivett ja kaasaegset kanalisatsiooniteenust, kaitsta loodust, hoida lahti lasteaiad, tagada kvaliteetne kooliharidus, maksta abivajajatele toetusi ning rikastada kultuurielu. Lühidalt, see võimaldab meil teenida ja hoida meie valla kahte kõige suuremat rikkust - elanikke ja loodust.
Samas, kogukonna tugevus ei seisne ainult materiaalses rikkuses. Kõike ei saa mõõta rahas ja kullakoormad pudenevad sõrmede vahelt, kui puudub hoolivus, armastus ja üksteisemõistmine. Mis kasu on meil lasteaedadest ja koolidest, kui meil ei ole jagunud armastust, et täita need lastega. Mis kasu on lahti lükatud külateest, kui talud on tühjad ja rahvas linna kolinud. Õnneks ei ole Kohila vallas nii ja selle eest suur tänu teile!
Head vabariigi aastapäeva!
