Jaanuari külmad tegid ka spordivõistlustes muudatusi
Tüdrukute Cvanuseklassis sai parima tulemuse Elis Ehrlich kõrgushüppes, kes jäi jagama 4.-5. kohta. Tüdrukute B-vanuseklassis saavutas kuulitõukes Teele Henn 3. koha ja Gerli Olesk 4. koha. Poistest saavutas Leon Saarmets kaugushüppes 4. koha. Tüdrukute Avanuseklassis läks kõige paremini. 60 m jooksus sai Mari Toode 4. koha ja Echtel-Erle Valk 5. koha, kaugushüppes Kristin Raudla 3. koha ja Mari Toode 4. koha, kõrgushüppes saavutas Kristin Raudla 2. koha ja Jaanika Lihtsa 4. koha ning kuulitõukes Echtel-Erle Valk 2. koha.
Nädal hiljem osalesime Tartus Osavama Korvpalluri vabariiklikus finaalis. Kõige paremini tulid harjutused välja tüdrukute võistkonnal. Juhtus ka seal imelikke möödaviskeid ja ässade panemist, kuid tulemuseks võistkondlik 2. koht. Individuaalselt võitis kõigi harjutuste kokkuvõttes Moonika Raudvee väga tubli 2. koha. Individuaalsetes harjutustes sai veel võidu süstikus Kristin Raudla. Ka ülejäänud tüdrukutel tuli lõpptulemuseks 39 võistleja seas hea koht: Mari toode 9., Kristin Raudla 10., Echtel-Erle Valk 11. ja Jaanika Lihtsa 13. koht. Poiste võistkonnal nii hästi ei läinud, tulemuseks 6. koht. Kahju, et pooliku võistkonnaga osalema pidime, sest vaadates eelmise aasta tulemusi oli ka esikoht võimalik. Individuaalselt osales poisse 51, Kevin Sammalkivi saavutas 5., Ander Asur 8., Alo Korju 30. ja Rainer Malin 35. koha.
9. ja 10. veebruaril osalesime tüdrukutega Eesti Koolispordi Liidu maakoolide rahvaliigas. Kohale tuli 12 võistkonna asemel 7. Sellegipoolest jätkus närvikõdi juba alates esimesest mängust. Viska palju tahad, sisse ei lähe. Vastane ei olnud ka tugev, aga see ei teinud meie elu kergemaks. Alles pärast 3. veerandit hakkasid visked minema ja mängu lõpp oli kindel võit. Minul küll oli tunne, et see mäng läheb käest ära ja siis on terve turniir rikutud. Aga üllatusi jätkus ka edaspidi. Mäetaguse, kes tundus isegi mitte eriti samme oskavat, veeretas igasuguseid imepalle sisse. Võit tuli siiski kindlalt. Kolmas vastane oli tõesti nõrgem ja see mäng läks pärast järjekordset konarlikku algust edasi väga hästi. Järgmise päeva poolfinaalis saime vastaseks Ülenurme. Valmistusime õhtul korralikult ja selle mänguga võib rahule jääda. Finaali mängisime Imavere I võistkonnaga. Mäng oli finaalile kohane: punkt siia ja punkt sinna. Alles viimasel veerandil murdusime ja seekord siis tulemuseks 2. koht.
Üks huvitav tähelepanek. Sellel aastal on esimest korda kõigis lastemängudes kohtunikeks korralikult väljaõppinud vilistajad. Vile on tasakaalus ja enam ei saa väita, et kohtunik tegi mängu ära. Imavere turniiril tunnistas isegi võitjate treener, et paar aastat järjest on vilega mööda pandud, muidugi alati korraldaja kasuks. Eks me vist seepärast alati samades kohtades võistlemegi.
