Tõrva jõudis kaardile 180 aastat tagasi
See oli tollal Läänemereäärses ruumis üks olulisemaid ja autoriteetsemaid atlasi, mille koostamise aluseks sai maailmakuulsa astronoomi Wilhelm Struwe tehtud Liivimaa trigonomeetriline mõõdistamine (täppismõõtmised maastikul - kõrguste ja kauguste määramine enam kui 510 Lõuna- Eesti ja Põhja-Läti punkti vahel).
Seega pole suuri kahtlusi, et professor Struwe pidi peatuma oma abilistega Tartust tulles 1816. aasta suvel ka Vanamõisa mäel (ja ehk jõudis isegi praeguse Tantsumäe tagusele linnamäele - Patküla mõisa „eelpostini").
Tööde tellija ja rahastaja oli 1792. aastal Riias asutatud ja 1813. aastal Tartusse kolinud Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet. See oli Liivimaa valgustatud mõisahärrade koostööühendus, kuhu eri aegadel olid kaasatud ka Valgamaal hästi tuntud Strykide, Bergide, Middendorffide jt aadlisuguvõsade ärksamad esindajad.
Sotsieteet usaldas kogutud materjalide (sh laekunud teabe mõisate, kirikute, teede, metsade, jõgede ja muu kohta) süstematiseerimise ja Liivimaa kaardile kandmise tuntud maamõõtjale Carl Gottlieb Rückerile. 1819. aasta sügisel asus Rücker oma ülesande täitmisele Valgas, kus ta sealses Liivimaa mõõdu- ja revisjonikomisjonis kopeeris uues mõõtkavas seal leiduvad mõisakaardid.
Seejärel algas kihelkondade kaupa mõisakaartide kogumine, vähendamine ja piirkonniti põhikaardile kandmine. Selleks kulus aastaid, kuna mõisakaardid laekusid visalt. Suureks takistuseks kujunes ka asjaolu, et paljude mõisate, eriti riigimõisate kohta puudusid üldse kaardid. Tuli palgata spetsiaalne maamõõtja, kes aga ülekoormuse ja kehvade olude tõttu suri.
Sotsieteet pöördus abi saamiseks Venemaa kindralstaabi kaardidepoo poole, et nende ohvitserid aitaksid kaardistada puuduolevaid kroonumõisaid. Hiljem saadeti neile Peterburist appi 10 invaliidi, kellele Sotsieteet maksis toiduraha.
1828. aastal pidi Sotsieteet palkama veel ühe kogenud maamõõtja, kuna paljud mõisad olid ikka veel mõõdistamata. Aasta hiljem, maakonnakaartide kokkupanemisel selgus, et enam kui kahest tuhandest laekunud mõisakaardist olid paljud väga lünklikud, eriti teede osas. C. Rücker oli taas sunnitud ette võtma pikki kontrollreide Liivimaa kõikidesse kreisidesse.
1832. aasta kujunes geograafiadoktor Endel Varepi andmetel lõpuks selleks ajapiiriks, mille seisuga oli Liivimaa atlase kuuele kaardilehele kantud kõik põhilised andmed asustuse, looduse, teede ja muude infrastruktuuride kohta. Seejärel tehti veel kulukad ja töömahukad vasegraveerimistööd (trükiplaatide ettevalmistamine) Peterburis. C. G. Rückeri Liivimaa atlas ilmus lõpuks trükist 30. mail 1839.
Varasematel ja paljuski veel ebatäpsetel Liivimaa kaartidel puudus Helmest kagusse jääv ja selgelt eristuv teerist, millena tunneme Tõrva keskust. Neil on näha küll läbi Helme kulgev Pärnu-Tartu postitee, kuid ei 1798. aastal valminud L. A. Mellini Liivimaa generaalkaardil ega 1805. aastal Nürnbergis ilmunud Liivi- ja Eestimaa kaardil pole praeguse Tõrva kohal olevat teeristi ega asulamärget.
Kõrts koos hobupostijaamaga võis küll juba tegutseda, kuid puudus siitkandist lõuna poole Valka ja Liivimaa pealinna Riiga viiv tee. Rücker on selle esmakordselt oma kaardile märkinud kirikuteena, mis Tõrvas ristub Pärnu-Tartu postiteega ja suundub siit Helme kiriku ja kihelkonnakooli poole.
Seega võib väita, et ühiskondlikest vajadustest tingitud mõisahärrade, postipoiste, talumeeste, kirikuliste, kaupmeeste, käsi- ja päevatööliste ning teiste teeliste avastatud ilus Õhne jõe orus paiknev männilõhnaline teede hargnemiskoht kutsus siin peatuma, puhkama, tööd tegema ja uut elu alustama. 180 aastat tagasi viidi sõnum kaunist Terwa nimelisest asulast laia maailma. Palju õnne juubeliaastal, Tõrva rahvas!
