Meie vallaelu igapäevaseks teemaks on hariduselu
Hea Kullamaa valla rahvas
Uus 2012. aasta on pea kaks kuud olnud meiega ja Eesti Vabariigi sünnipäev on ukse ees. Head Vabariigi sünnipäeva!
Nagu ikka, tähistame ka seekord seda väärikalt ja pidulikult. Mälestame Kullamaa Vabadussamba juures neid, kes on meie seast lahkunud, tuues oma elu hinnaga meile vabaduse. Peale seda läheme Goldenbecki maja juurde, kus see õnnistatakse õpetaja Ants Leedjärve poolt, lootuses, et see maja loob meile palju rõõmsat tegevust ja et need, kes seda maja külastavad, tunnevad ennast seal koduselt ja hubaselt. Austame ja autasustame vallaelule tuge ja oma panuse andnud väärikaid inimesi. Saame osa kontserdist, tutvume majaga ja oleme koos ühises pidulikus kohvilauas. Sellega oleme ühe vallarahva unistuse täitnud, maja on valmis ja hakkab elama oma rõõmsat elu.
Aga, kui pidu peetud, tuleb jälle argipäev. Meie vallaelu igapäevaseks teemaks on hariduselu. Küsimus muidugi on palju laiem ja puudutab täna igat eestimaalast. Eesti Haridustöötajate Liit korraldab õpetajate palganõudmiste kaitseks 7.-9.märtsini üleriigilise streigi. Kuidas sellesse suhtuda? Ütlen kohe, et mina suhtun pooldavalt, kuna muud seadusega ettenähtud vahendid on hetkel ammendunud, riikliku lepitaja juures jäi kokkulepe saavutamata. Muidugi, kui streigitakse, toob see kaasa eriolukorra koolielu korralduses- selleks peame valmis olema. Lapsevanemaid tuleb informeerida, toitlustus organiseerida, mõelda, kuidas ärajäänud õppetundidega toimetada. Kahjuks pole ikka veel selge, mis saab Eesti haridusvõrgust. Jutte on nii -ja naasuguseid, täielikust keskkooliosa (gümnaasiumi) riigistamisest kuni vabade valikuteni. Aeg aga jookseb ja vastuseid ei ole. Olukord pole normaalne, ei riigi, omavalitsuse ega kodanikkonna jaoks.
Oleme oma elu-oluga jõudnud Euroopasse ja peame endale aru andma, et nii mitmeski vallas kehtivad ülikarmid reeglid, mille mittetäitmine või eiramine ähvardab Eestit suure trahviga, mis võimenduks meile kõigile. Näiteks ei vasta joogivesi paljudes Eesti asulates kõige kõrgematele standarditele, mis vastavalt Euroopa Ühinemislepingule Eesti enesele võttis. Tulemuseks on see, et Terviseamet võib Euroopa Komisjoni nõuetele mittevastava joogiveega asulates veekraanid ületulevast aastast kinni keerata ja Eestit võib oodata midagi suhkrutrahvi sarnast. Ka meie peame oma vallas pidevalt jälgima ja tegema investeeringuid parendusteks, et meie valla elanikud saaksid kõige kõrgema kvaliteedinõuetega joogivett. Meie partneriks on Matsalu Veevärk, kes peab selle eest hea seisma. Hetkel on koostamisel Kullamaa Valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava. Samas tuleb märkida, et Matsalu Veevärgi hinnad pole juba kolm aastat kerkinud. Selge on see, et kallineb ka kõik Matsalu Veevärgi jaoks ja hinnatõusust pole meil tulevikus ilmselt pääsu. Hetkel on hind 2,48 eurot vee ja kanalisatsiooni kantmeetri kohta.
Palju räägitakse haldusreformist. Meie volikogu on uuendusmeelne. Oleme teinud ettepaneku Risti ja Martna vallale ühinemisläbirääkimiste alustamiseks. Läbirääkimised ei tähenda veel ühinemist, kuid selgitaksid välja koostöökohad ja võimalused, samuti erisused. Kui siis kõik osapooled leiavad, et ühinemine oleks kõigile kasulik, siis ühinetakse, kui ei, siis mitte. Tundub, et Martna vald vaatas meie ettepanekut sisuliselt, korraldades küsitluse ja arutelu. Küsitlusel osales üle saja inimese ja üldine arvamus oli, et ei ühineta. Martna vallavanem Pr. Tiiu Aavik sõnas, et inimestes valitseb hirm, et muututakse ääremaaks. Nii mõnigi oli sõnanud, et kui ma sündisin selles vallas, siis ka suren siin. Kardetakse ka, et Martna kool kaob ja et Martna peab hakkama kandma suurt osa Risti ülisuurest võlakoormast (Ristil hetkel võlg 100%,lubatud määr 60%). Kui Pr. Aavik leidis ka mõned plussid (koostöös ametnike kompetents tõuseb, ehitusvõimalused suurenevad), siis Risti vald ei leidnud midagi positiivset. Tundub, et Risti valda kammitses mingi mõistetamatu hirm, sest ühinemise ettepaneku sisusse väga ei süüvitud. Tabavalt vastas ajakirjaniku küsimusele selle kohta meie volikogu esimees Einar Pärnpuu- kui mõni vallavanem suudab vähem kui kuu ajaga teostada uuringu liitumise kohta, siis võikski kõik uuringud temalt tellida. Selline lähenemine näitab muidugi kolleegi mitte tõsist ja adekvaatset suhtumist teemasse. Tundub, et ollakse harjunud ülaltpoolt tulnud käskudega, siis pole vaja vastutada ja oma peaga mõelda. Samas tuleb tunnustada täiel määral neid Risti volikogu liikmeid, kes hääletasid selle poolt, et naabritega kohtuda ja asju arutada. Ka regionaalminister Siim Valmar Kiisler oli seda meelt, et rääkima peaks kindlasti. Hääletusel oli neli vastu, kolm läbirääkimiste poolt ja üks volikogu liige erapooletu. Loomulikult aktsepteerib Kullamaa rahvas täiel määral Risti ja Martna volikogude otsust. Selleks korraks on teema maha võetud, kuid edasises plaanis on haldusreformi teema üleval Läänemaa Omavalitsuste Liidus, kus praktiliselt kõik vallad on andnud teada, et haldusreformi teema on nende jaoks väga oluline. Millisel kujul haldusreform realiseerub? Kas kujuneb tulevikus Läänemaast üks Lääne vald, tekkib mingi muu ühinemismudel või saab hoogu viljakale pinnasele kukkunud meie idee Vana -Läänemaa taastamisest, mis päädiks täiesti uute võimalustega. Küsimusi on rohkem, kui vastuseid, kuid sellest hoolimata peaksime koos neid vastuseid otsima, mitte kapselduma endasse ja vedama kramplikult piire. Aeg on tajuda, et elame avatud ühiskonnas, kus avatusest ja koostööst on kõik kasusaajad.
